Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
{{See artikkel| on liidust; Eesti ettevõttest vaata [[Hansa (ettevõte)]]; setude joogi kohta vaata [[Handsa]]}}
 
[[Pilt:Extent of the Hansa.png|thumbpisi|Hansa Liidu kaubaringid]]
 
[[Pilt:Extent of the Hansa.png|thumb|Hansa Liidu kaubaringid]]
'''Hansa Liit''' (''hanse'' tähistas [[vanasaksa keel]]es meeste salka) oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja [[poliitika|poliitiline]] liit.
 
 
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
[[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|thumbpisi|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]]
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
 
[[13. sajand]]ilsajandil toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
[[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|thumbpisi|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]]
13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a [[1356]]. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.
[[FilePilt:Lisa von Lübeck - Photo by Doris Schütz.jpg|pisi|15. sajandi [[hansakoge]] rekonstruktsioon]]
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:
 
# periood – kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani,
# periood – hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il,
# periood – langus 15.–[[17. sajand|17. sajan]]<nowiki/>[[17. sajand|d]]<nowiki/>il.
 
== Liidu korraldus ==
[[FilePilt:Extent of the Hansa-optimiert.jpg|pisi|]]
===Liidu juhtimine===
[[FilePilt:Ausbreitung der Hanse um das Jahr 1400-Droysens 28.jpg|pisi|]]
Hansa Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
 
Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]] [[Vendi linnad]] (endiste [[vendid]]e asualadel [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos esinduskeskuse [[Lübeck]]i<nowiki/>gaiga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna keskusega [[Braunschweig]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
 
[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev [[aadel]], kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mingil moel. [[1356]]. aasta [[kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. [[Saksa ordu]]ga olid liidul aga head suhted, nii et esimene pakkus vajaduse korral Hansa Liidule isegi sõjalist abi.
 
Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui [[Augsburg|Augsburgis]]is kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kuulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kellel oli varandus või oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised.
 
[[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] väljendas selgelt meeste ja naiste võrdõiguslikkust kaubandustegevuses: mitte ükski vallaline, abielus naine või lesk ei või müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei ole selle ettevõtte omanik, kusjuures otsuse tegemisel on ta niisama sõltumatu kui mees. Teiste sõnadega väljendades võis kauplev naine käituda oma varadega nii, kuidas ta soovis, kuid pidi kandma ka vastutust oma varade eest. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusalaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse meestega võrdselt. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a ja [[Siid|siidisiid]]i töötlemiseks.
 
==Kaubavahetus ja kaubateed==
[[Pilt:Haupthandelsroute Hanse.png|thumbpisi|Peamised kaubateed]]
Ülekaalus oli [[merekaubandus]]. Tähtsaim kaubatee kulges liinil [[Novgorod]]–[[Tallinn]]–[[Visby]]–[[Lübeck]]–[[Hamburg]]–[[Brugge]]–[[London]].
 
 
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumbpisi|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
Keskajal, [[13. sajand]]ilsajandil oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus Läänemeres [[Ojamaa]] saarel asuv [[Visby]]. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste asundus. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.
 
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud. See aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning kuningas kehtestas hansakaupmeestele ulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
 
Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamik olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – [[Bryggen|Bryggeni]]i. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba.
 
Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusgrupp, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meesteseltskonna ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema.
Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles aastal [[1754]]. Selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor pandi kinni aastal [[1899]].
 
Hansa Liidu mõjuvõim [[Rootsi]]s tekkis 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja [[Visby]] [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil lausa nii suur, et võeti vastu seadus, takistamaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]].
 
Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias.
==Taani-Hansa sõda==
{{vaata|Taani-Hansa sõda}}
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal hansalinna [[Visby]]. Ta kontrollis Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja ''Kaperkrieg''<nowiki/>'i (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suur löök Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid andis kuningas Valdemarile vabad käed siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.
 
 
 
 
 
==Vitaalivennad==
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''
 
14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad (lad k ''victus'' – 'elatis, toiduained'). Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja, Taani kuninganna [[Margrete I]] (1375–1412) poolt piiratud Stockholmi toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas [[Visby]] ning ajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].
 
==Madalmaade-Hansa sõda==
Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad – [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[Kaaperdamine|kaaperlaevastikke]].
 
Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva [[Vana-Liivimaa]] viljakaubanduses.
 
==Inglise-Hansa sõda==
{{vaata|Inglise-Hansa sõda}}
 
==Hansa Liit ja Vana-Liivimaa==
[[FilePilt:Hanse-Orden.png|pisi|400px|Läänemereäärsed Saksa hansalinnad ja Saksa ordu valdused]]
Eesti linnadest kuulusid alates [[14. sajand]]ist Hansa Liitu [[Tallinn]], [[Tartu]], Uus-[[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga [[Narva]]t takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.
; Vana-Liivimaa [[hansalinn]]ad:
* [[Pilt:Greater Coat of Arms of Riga - for display.svg|25px]][[Riia]] ([[1225]]. aastast),
* [[Pilt:Tallinn wapen.svg|25px]] [[Tallinn]]
* [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|20px]] [[Tartu]]
* [[Pilt:Et-Parnu coa.svg|20px]] [[Uus-Pärnu]]
* [[Pilt:LVA_Kokneses_pagasts_COA.png|20px]] [[Koknese]] ([[1277]]. aastast)
* [[Pilt:Viljandi coatofarms.png|20px]] [[Viljandi]]
* [[Pilt:Limbazi gerb.png|21px]] [[Limbaži]] ([[1296]]. aastast)
* [[Pilt:Cesis gerb.png|20px]] [[Cēsis]] ([[1323]]. või [[1225]]. aastast)
* [[Pilt:Escut Valmieras.png|20px]] [[Valmiera]] ([[1323]]. aastast)
* [[Pilt:LVA Straupes pagasts COA.png|20px]] [[Straupe]] ([[1356]]. aastast)
* [[Pilt:Escut Ventspils.png|20px]] [[Ventspils]] ([[1378]]. aastast)
* [[Pilt:Escut Kuldiga.png|20px]] [[Kuldīga]] ([[1378]]. aastast)
 
==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule==
Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti ka vastava [[terminoloogia]] levikule) [[Skandinaavia]] ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja asutas [[Rostock]]<nowiki/>i ülikooli.
 
 
 
 
 
==Uus Hansa Liit ja Hansaparlament==
 
== Vaata ka ==
[[Pilt:Rota do âmbar.jpg|thumbpisi|Merevaigutee, ajalooline kaubatee enne Hansa Liitu]]
* [[Hansarist]]
* [[Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides]]
73 046

muudatust