Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 01:47 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust →‎1918–1940: link Bjalik ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 12:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
9. rida: Rootsi võimuperioodil 17. sajandil, kui tihenes kaubavahetus [[Poola]] ja [[Leedu]]ga, hakkas juutide arv Eestis kasvama.<ref name="saks08_55" /> [[~~File~~Pilt:Juden 1881.JPG\|pisi\|[[Aškenazi juudid\|Aškenazi]] [[Juutide asustuspiirkond\|juutide asualad]] ja rahvastikutihedus [[1881]]. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema [[kontsentratsioon]]iga piirkonnad [[Varssavi kindralkubermang]]us: [[Suwałki kubermang\|Suwałki]], [[Łomża kubermang\|Łomża]], [[Varssavi kubermang\|Varssavi]], [[Radomi kubermang\|Radomi]], [[Siedlce kubermang\|Siedlce]], [[Lublini kubermang]]us ning [[Valgevene]]maa [[Grodna kubermang\|Grodna]] ja [[Mogiljovi kubermang]]us.]] == 19. sajand == {{kas\|[[1811]].}} aastal hakkasid Eestis elama niinimetatud [[kantonistid]], keda tsaarivalitsus püüdis [[õigeusk]]u pöörata või teha neist sõdurid. [[1811]]. aastal oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid oli [[Jakob Kuplinski]], kaupmees, kes tuli [[Valgevene]]st ja asus koguduse etteotsa. Tekkis ka teine, sõdurite kogudus kantonistidest, kes said ruumid endisse püssirohulattu. Arvukam juudi koloonia tekkis aga Eestis alles 19. sajandi algul pärast seda, kui keiser [[Nikolai I]] poolt 26. augustil 1827 kinnitatud ukaasi (''Об обращении евреев к отправлению рекрутской повинности в натуре, с отменою денежного с них сбора, вместо отправления оной положенного»'')<ref name="ozQCo" /> alusel asutati [[1828]]. aastal Tallinnas üks kolmest Venemaa keisririigi juudi päritolu noorukitele määratud [[kantonistide sõjakool]]ist (sõjakool oli määratud alates 12. eluaastast kohustuslikuks kõigile juudi päritolu noorukitele). 22. rida: Aastatel [[1856]]–[[1867]] tegi keiser [[Aleksander II]] erandeid juutidele Venemaa keisririigis kehtestatud [[juudi asustuspiirkond]]adele: erandid moodustasid Nikolai sõdurid ehk kantonistid ja nende pered, spetsiifilisi erialaseid oskusi omavad spetsialistid ja käsitöölised, [[esimese gildi kaupmees\|esimese gildi kaupmehed]] ja ülikoolidiplomiga spetsialistid. Pärast sõjakooli lõpetamist ja sõjaväeteenistust oli kooli lõpetajatel lubatud oma peredega elama asuda ka väljapoole 18. sajandi teisel poolel Venemaa keisririigis loodud [[juudi asustuspiirkond]]a, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid ning mille idapiiriks oli [[Daugava]] jõgi. Eestisse asunutest on teada kantonist ehk Nikolai sõdur [[David Epstein]] naisega ja [[Markus Meiertahl]] perega<ref name="Estonian Jewish Museum" />. [[1865]]. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapool juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse, kuid 1880. aastail alanud riikliku [[venestamine\|venestamis]]protsessi käigus piirati juutidel kõrghariduse saamise võimalusi. Juutide asualadel asuvates [[kõrgkool]]ides määratleti juudi rahvusest [[kõrgharidus]]e saajate arv kvoodiga: juudikubermangudes 10% ja mujal 5%, Moskva ja Peterburi ülikoolides aga 3% õppimavõetavatest tudengitest. [[1894]]. aastast laiendati see õigus kõigile juutidele. Sellega algas juutide arvu kasv. 19. sajandi lõpuks elas Tallinnas juba ligi 1500–2000 juuti. 1882. aastal hakati Tallinna ehitama sünagoogi, Tartu sünagoog valmis 1901. aastal, mõlemad hävisid Teises maailmasõjas. Suurt osa juudi elanikkonna arvu suurenemisel mängis [[Tartu Ülikool\|Tartus asuv ülikool]], mis võimaldas saada kõrgema hariduse ning parandada elujärge. [[1882]]. aastal oli ülikoolis 115 juudi rahvusest üliõpilast, kes olid saabunud ka väljastpoolt [[Eestimaa kubermang]]u ning [[Liivimaa kubermang]]u. Juudi päritolu üliõpilaste arv kasvas eriti pärast [[1881]]. aastal Venemaa keisririigi [[läänekubermangud]]es alanud antisemiitlikke aktsioone. 19. sajandi lõpul õppis Tartu ülikoolis umbes 300 juuti, mis tegi 20% üliõpilaste üldarvust. 39. rida: == 1918–1940 == {{vaata\|Juutide kultuurautonoomia Eestis}} 1918. aasta novembris alanud [[Vabadussõda\|Vabadussõjast]] võttis osa 178 juuti, neist 68 vabatahtlikuna.<ref name="saks08_59" /> 11.–16. maini 1919 toimunud [[Eesti Juudi Kogukondade Kongress]]il valiti Juudi Komitee, kus moodustati 4 sektsiooni: sotsialistid ([[Paenson]], [[Rochlin]]), sõltumatud ([[Hirsch Aisenstadt\|Aisenstadt]] ja [[Gens]]), [[sionism\|sionistid]] (Boruchov ja Selmanovich) ja usklikud (Solomon (Shlomo) Bakscht ja [[rabi]] Epstein). 47. rida: [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)\|Eesti Vabariigi I põhiseadus]]e kohaselt said [[1925]]. aastal 3045 siin elavat juuti esimestena maailmas [[kultuurautonoomia]]. Juunis 1926 valiti Juudi Kultuurinõukogu ja kuulutati välja juudi kultuurautonoomia. Autonoomia juhtorgan oli Juudi Kultuurivalitsus, mille eesotsas oli kuni selle laialisaatmiseni 1940. aastal Hirsch Aisenstadt. Kultuuromavalitsuse kompetentsi kuulusid juutide avalike ja eraõppeasutuste juhtimine ja järelevalve, kultuuri-, spordi- ning noorteküsimused. Vähemusrahvuste avalikke koole (kuni gümnaasiumiastmeni) rahastati riigieelarvest, erakoolide ülalpidamine ja kultuurivaldkonnad olid kaetud annetuste ja maksudega, mida kultuuromavalitsus võis oma liikmetele kehtestada. 1927. aastal määras [[Palestiina]]s asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele rahvuskultuurilise autonoomia.<ref name="sakala_2005" /> Aastatel 1918–1940 tegutses Eesti Vabariigis 39 juudi seltsi ja organisatsiooni. Poliitilistest organisatsioonidest olid suuremad parempoolne noorteorganisatsioon Beitar, sotsialistlik-sionistlik Hašomer Hazair, vasakpoolne antisionistlik [[Licht]] ning sionistlik naisselts WIZO. Spordiseltsidest oli populaarseim Makkabi, tegutsesid ka Tartu ja Tallinna juudi tenniseklubid. Juudi üliõpilasseltse tegutses sel perioodil kolm: Limuvia, Hasmonea ning naisüliõpilasi ühendav Hazfiro. Kultuuriseltsidest oli suurim Tallinnas 1918. aastal loodud [[Bjalik]]u selts, mis sai nime juudi kirjaniku [[Chaim Nachman Bialik]]u (1873–1934) järgi. Bialik külastas 1931. aastal ka Eestit. Seltsi juures tegutses 50-liikmeline segakoor Jakob Margolini juhatusel. 1931. aastal kuulus seltsi 231 liiget.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/g10158s25576\|Pealkiri=Bjaliku selts\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> Tallinnas tegutses juudi sünagoog, kus alates 1937. aastast oli rabiks Aba Gomer, aastast 1924 kantoriks Jossel Gurevitsch (1876–1951). Gurevitsch oli ka Tallinna Juudi Gümnaasiumi laulmisõpetaja, tema tütar oli [[Anna Klas]], tütrepoeg [[Eri Klas]]. Eesti juutide koduseks keeleks oli [[jidiš]]. Jidišit eelistasid vasakpoolsed juudid, kes pooldasid rahvusliku kultuuri arendamist [[diasporaa]]s. Sionistlik vool, kelle eesmärk oli juudi riigi loomine [[Palestiina (ajalooline)\|Palestiinas]], pidas paremaks [[heebrea keel]]t. Kultuuromavalitsuses ja suuremates organisatsioonides saavutas sionistlik vool domineeriva positsiooni ning koolidesse viidi sisse heebreakeelne õpetus. 55. rida: 1936. aastal avati [[Tartu Ülikool]]is [[judaistika]] õppetool. Selleks kutsuti Saksamaalt tunnustatud juudi teadlane professor [[Lazar Gulkowitsch]]. Esimesel aastal võttis õppetööst osa 8 üliõpilast, 1939. aastal oli tudengeid 18.<ref name="saks08_64" /> 29. augustil 1940 teatas [[Eesti NSV]] [[~~sisekaitseülem\|~~sisekaitseülem]]: "Vaadanud läbi juudi kultuuriselts "Licht" avaldise 28. augustist 1940 juures esitatud andmed, leidsin, et allloetletud juudi organisatsioonide edasitegutsemine ei ole kooskõlas töötava rahva huvidega või nende tegevuse jätkamine uues olukorras osutub ülearuseks, mispärast käsitades Kaitseseisukorra seaduse (RT 1938, 40, 365) §20 p. 10 otsustasin sulgeda järgmised juudi organisatsioonid ja kustutada need ühingute, seltside ja nende liitude registris."<ref name="saks08_64" /> Otsusega suleti kõik Eestis tegutsenud 32 juudi seltsi ja organisatsiooni. == 1940–1941 == 62. rida: Enne [[Balti riigid\|Balti riikide]] okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Leedus (sh [[Vilniuse piirkond]]) umbes 220 000, Lätis 100 000 ja Eestis ainult 4500 juuti.{{lisa viide}} 1940. aasta [[Juunipööre\|riigipöörde]] järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid ([[Korporatsioon Hasmonea\|Hasmonea]]), tehes seda pahempoolse [[Antisionism\|antisionistliku]] juudiorganisatsiooni [[Licht]] esitatud nimekirja alusel.</br />[[14. juuni]]l [[1941]] küüditati-represseeriti umbes 400 Eesti juuti<ref name="rE8pm" /> (umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast), kelle küüditamise põhjuseks oli [[Eesti NSV RJRK]] ametniku resolutsioon "sotsiaalselt võõras element".<ref name="YJ4fm" /> [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat\|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaad]]i uurimisosakond juut [[Idel Jakobson]]i juhtimisel represseeris ka Eesti [[sionism\|sionistide]] organisatsiooni liikmeid: [[28. august]]il [[1941]] vahistati süüdistatuna "sionistliku revisjonistliku organisatsiooni loomises ja juhtimises ning kapitalistliku riigi loomise katses, uute liikmete värbamises ja suunamises [[Palestiina]] riiki" [[Pinchas Katz]], [[Vulf Girshanovich]], Tuvya Maiofis, Solomon Sverdlov, Abram Gilinov ja Zelik Frank. Katz ja Girshanovich hukati, ülejäänud vahistatud saadeti 10 aastaks vangilaagrisse. Enne [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\|Saksa okupatsiooni]] evakueerus 1941. aasta suvel ''ca'' 2500 juuti Eestist [[Nõukogude Liit]]u. Osa juutidest, kelle lähedased olid juba represseeritud nõukogude võimu poolt või kes kahtlustasid, et nõukogude võim võib neid represseerida, ei lahkunud [[NSV Liit]]u ning jäid Eestisse. 1941. aastal astusid aga 1936. aastal Bjaliku seltsi juures asutatud sotsialistliku noorteklubi peaaegu kõik poisid, isegi 16-aastased, vabatahtlikult [[hävituspataljon]]idesse<ref name="6ILhh" />. 75. rida: {{vaata\|Holokaust Eestis}} {{vaata\|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} Venemaa Keisririigi ajal ei olnud juudi rahvusest isikutel lubatud elada Eestimaa kubermangus, see ei jäänud lubatud juutide asuala piiridesse. Seetõttu ei olnud Eestis ka juudi rahvusvähemus nii suurearvuline kui Leedus ja Lätis. Võrreldes teiste endiste [[Balti kubermangud]]ega oli Eesti juudi kogukond väikesearvuline ja absoluutarvudes hukkus neid vähe. Teine, olulisem põhjus oli asjaolu, et Saksamaa okupeeris Leedu ja Läti kõigest sõja kahe esimese nädalaga ja juudid ei jõudnudki evakueeruda, aga Eesti piiri lähedal rinne peatus ja see andis tagalasse evakueerumiseks piisavalt aega. Seetõttu võis Saksa [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis\|Julgeolekupolitsei ja SD]] pärast juutide suhtes toime pandud [[genotsiid]]i raporteerida, et Eesti on ''[[judenfrei]]''. Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1942 hukatud juutide üldnimekirjas on 979 nime, kõige rohkem hukkus Tallinnas (518), Tartus (159) ja Pärnus (128) elanud juute. Mõrvatute hulgas oli rohkem mehi – 503, st üle poole hukkunutest. Lapsi ja noorukeid hukati 101. [[Klooga koonduslaager\|Klooga koonduslaagris]] 19. septembril 1944 ühe päeva jooksul hukatud juudid ei olnud pärit Eestist: alates 1942. aastast tõid sakslased Eestisse juute peaaegu kõikidest okupeeritud Euroopa riikidest. Suurem osa neist (umbes 20 000) mõrvati Eestis<ref name="rE8pm" />. * [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=10809044&categoryID=120&ndate=1121957485, Hukatud juudid saavad mälestusmärgid] * 8. mail 2005 Kloogal peetud kõnes vabandas peaminister [[Andrus Ansip]] otsesõnu selle eest, et ka Eesti kodanikke oli nende hulgas, kes juutide mõrvamises osalesid ja sellele kaasa aitasid [http://www.vm.ee/eng/kat_140/5402.html?arhiiv_kuup=kuup_2005]. * [http://eja.pri.ee/Religion/Slomka.pdf Vestlus Juudi Koguduste Liidu esimehe David Slomkaga] == 1944–1991 == Pärast sõja lõppu ei taastunud juutide kultuurielu võimude vaenuliku suhtumise tõttu, mis tõi kaasa juutide identiteedi nõrgenemise. Taassünd algas alles [[~~Perestroika\|~~perestroika]] tingimustes [[1988]]. aastal, mil asutati [[Eesti Juudi Kultuuri Selts]]. [[1990]]. aastaks kuulus seltsi 500 liiget. Samal ajal tekkisid juudi kogukonnad ka Narvas, Tartus ja [[Kohtla-Järve]]l. == 1991 kuni tänapäev == 1992. aastal loodi Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel juudi kogukondade baasil [[Eesti Juudi Kogukond]]. Tallinnas on juudi kogukonnaga seotud asutused koondunud kesklinna, [[Karu tänav (Tallinn)\|Karu tänav]]ale, kus on [[Tallinna Juudi Kool]] ja [[Tallinna sünagoog]]. Ennesõjaaegne juudi sünagoogihoone pommitati puruks NSV Liidu lennuväe poolt 1944. aasta [[Märtsipommitamine\|märtsipommitamise]] käigus. Enne uue [[sünagoog]]i ehitamist kasutati merekooli kasutuses olnud maja asemel palvemajana [[Magdaleena tänav]]al asuvat maja<ref name="ME4yo" />. 93. rida: == Juutide arv Eestis == [[1820]]. aastal 36 [[1881]]. aastal 3290 või 3704<ref name="saks08_57" /> [[1897]]. aastal 3837 [[1922]]. aastal 4566 [[1934]]. aastal 4434, ([[1934]]. aastal oli Eestis 4381 juuti ehk 0,4% elanikkonnast), [[1939]]. aastal, 4435 [[1940]]. aastal u 4000 [[1941]]. aasta [[14. ~~juuni]]l~~juunil, juuniküüditamise käigus deporteeriti u 10% juudi kogukonnast [[1942]]. aasta jaanuaris vastavalt [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] andmetele oli pärast nõukogude vägede ja võimuorganite taandumist Eestisse jäänud {{kas\|ca 973}} juudi rahvusest isikut vahistatud ning hukatud ja Eesti oli "''[[judenfrei]]''". [[1959]]. aastal 5436 125. rida: ==Viited== {{viited\|1=2\|allikad= <ref name="ZVCcy">TLA fond 230, nim. 1, s. Aa 2</ref>▼ <ref name="sakala_2005">[http://wwx.sakala.ajaleht.ee/180405/esileht/artiklid/5015588.php Kuidas oleks eestlane olla uhke ja hea]</ref>▼ <ref name="saks08_55">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 55.</ref> <ref name="ozQCo">[http://www.lechaim.ru/ARHIV/184/lokshin.htm «О еврейском раввине еврее Айзике, собиравшем с евреев деньги длЯ депутатов еврейских, находЯщихсЯ в Петербурге»], ЛЕХАИМ АВГУСТ 2007 АВ 5767 – 8(184)</ref>▼ <ref name="saks08_57">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 57.</ref>▼ <ref name="mecj8">[[Anu Raudsepp]], [http://eja.pri.ee/Education/Raudsepp.pdf Juutide haridusoludest Venemaal, Eestist pärit esimesi juuditare Tartu ülikoolis]</ref>▼ <ref name="Estonian Jewish Museum">[http://www.eja.pri.ee/Catalog_eng.pdf Estonian Jewish Museum]</ref>▼ <ref name="saks08_58">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 58.</ref> <ref name="saks08_59">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 59.</ref> <ref name="saks08_63-64">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 63–64.</ref> ▲<ref name="sakala_2005">[http://wwx.sakala.ajaleht.ee/180405/esileht/artiklid/5015588.php Kuidas oleks eestlane olla uhke ja hea]</ref> <ref name="saks08_64">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 64.</ref> ▲<ref name="Estonian Jewish Museum">[http://www.eja.pri.ee/Catalog_eng.pdf Estonian Jewish Museum]</ref> ▲<ref name="ZVCcy">TLA fond 230, nim. 1, s. Aa 2</ref> ▲<ref name="ozQCo">[http://www.lechaim.ru/ARHIV/184/lokshin.htm «О еврейском раввине еврее Айзике, собиравшем с евреев деньги длЯ депутатов еврейских, находЯщихсЯ в Петербурге»], ЛЕХАИМ АВГУСТ 2007 АВ 5767 – 8(184)</ref> ▲<ref name="mecj8">[[Anu Raudsepp]], [http://eja.pri.ee/Education/Raudsepp.pdf Juutide haridusoludest Venemaal, Eestist pärit esimesi juuditare Tartu ülikoolis]</ref> <ref name="rE8pm">[[Eugenia Gurin-Loov]]. Eesti juutide katastroof 1941. Holocaust of Estonian jews 1941. Horisont 1994</ref> <ref name="YJ4fm">[http://www.eja.pri.ee/stories/Bakscht.pdf ОТ ТАРТУ ДО НАРЫМА], ФЕДОР БАКШТ</ref> <ref name="6ILhh">Moisei Scheer, [http://eja.pri.ee/stories/Scheer.pdf ENDISE NOORSOTSIALISTI MÄLESTUSTEST], Käsikiri, 1964</ref> <ref name="ME4yo">[[Epp Alatalu]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/03/tallinn.htm Juudi sünagoogi ehitamine Tatari tänavas otab maaeraldust], Tallinna Postimees, 3. juuli 1997</ref> ▲<ref name="saks08_57">Elhonen Saks, ''Eestlased ja juudid'' (Tallinn: E. Saks, 2008), lk 57.</ref> <ref name="NuETg">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> }} 151. rida: * [http://www.eja.pri.ee/history/kalmistu.html, Tallinna vana juudi kalmistu]; * [http://www.eja.pri.ee/history_es.html Ajalugu] * [http://uudised.err.ee/index.php?06148216 Avati Eesti juudi muuseum], ERR, 17. detsember 2008 * [http://www.eja.pri.ee/history/anton.pdf Еврейская культурная автономия в Эстонии между мировыми войнами.Антон Вайс-Вендт] * [http://www.eja.pri.ee/history/jews_vabadus.pdf Eesti Vabadussõjast osavõtjate-juutide umbkaudne nimekiri];

Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel