Afrikandrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud Mall:Rahvanimed |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Afrikandrid''' ehk '''buurid''' ([[hollandi keel|hollandi]] sõnast ''boer'' [buur] 'talupoeg') on [[Lõuna-Aafrika]] [[europiidid|valged]] elanikud, kes räägivad [[afrikaani keel]]t ning on enamasti [[Holland]]i või [[Prantsusmaa|Prantsuse]] päritolu.
Lisaks [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigile]] elab neid [[Namiibia]]s ning vähemal hulgal ka [[Lesotho]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Botswana]]s, [[Zimbabwe]]s, [[Sambia]]s, [[Malawi]]s ja [[Mosambiik|Mosambiigis]].
Afrikandreid on hinnanguliselt 3,1 miljonit. Lõuna-Aafrika Vabariigi valgetest moodustavad nad umbes 60%.
Afrikandrid peavad Lõuna-Aafrikat oma kodumaaks, mistõttu nad ei saa Aafrikast kodumaale tagasi minna. Nii [[Buuri sõjad|Buuri sõdade]] kui ka hilisemate rassikonfliktide ajal on nad kaitsnud oma kultuuri ja õigust Aafrikas elada.
[[Eesti]]s elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 18 afrikandrit.
==Ajalugu==
Afrikandrid on [[1652]]. aastast alates [[Hea Lootuse neem]]e piirkonda elama asunud [[hollandlased|hollandlastest]] talupoegade ja käsitööliste järeltulijad. [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]il segunes nendega [[Saksamaa]]lt ja Prantsusmaalt ümber asunuid ([[hugenotid]]). Nad asusid elama [[Kapimaa]]le, kuhu [[Hollandi Ida-India Kompanii]] oli 1652 rajanud varustusjaama.
Aastal [[1806]] läks Kapi koloonia [[Suurbritannia]] valdusse. Peagi tekkis buuridel Briti võimudega konflikt. Aastatel 1835–1843 rändasid paljud buurid välja [[Natal (Lõuna-Aafrika)|Natal]]i ning teisele poole [[Oranje jõgi|Oranje]] ja [[Vaali jõgi|Vaali jõge]], kus nad rajasid [[Transvaal]]i ja [[Oranje Vabariik|Oranje Vabariigi]] ning teisi lühikest aega eksisteerinud riike. Nendes riikides kehtis range rassieraldus. [[Teine buuri sõda
[[
[[
|