Utria dessandi mälestustahvel: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Utria dessandi 1 maabumiskoht.JPG|thumbpisi|Utria dessandi esimese osa maabumiskoht, kuhu 1939. aastal paigaldati mälestustahvel]]

[[Pilt:Utria1 Kotsenevi loss1.jpg|thumbpisi|Selline nägi 1919 aastal välja dessandi esimese osa maabumiskoht Utria rannas.]]

Tahvel püsis tervena 4. novembrini 1940, mil [[Ridaküla (Vaivara kihelkond)|Ridakülast]] pärit Juhan Oksman proovis mälestusmärki õhku lasta, kuid lõhkelaeng tekitas suurde kivisse, millel plaat asus, ainult mõra. Kuna õhkimine ebaõnnestus, tagus ta plaadi suure haamriga kildudeks.<ref>Koostanud Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid II", Greif 2005, lk 111</ref>

Mälestusmärk taastati 2. juunil 1990 Vaivara kihelkonna päevade raames. Plaadi modelleeris Udria Rautsodest pärinev skulptor [[Jüri Ojaver]], kaasa aitas ka kunstnik [[Mati Rautso]]. Plaat valati pronksist Tallinnas ARSi valukojas. Valamist toetas [[Virumaa Fond]], paigaldustööd tegi skulptor tasuta.

Kolmas kord avati plaat Utria dessandi 80 aastapäevaks sõjalis-sportliku mängu "Udria dessant 99" raames 16. jaanuaril 1999. Plaadi avamisel viibisid ja kõnelesid kaitseminister [[Andrus Öövel]] ja Soome sõjaväe atašee Eestis [[Kenneth Nyholm]]. Plaati pole kivile asetatud ja see on hoiul Vaivara vallas.

Kolmanda mälestustahvlil on tekst: "SIIN MAABUSID MERELT/ 17. JAAN. 1919/ EESTI JA SOOME VAPRAD POJAD/ ÜHISEKS WÕITLUSEKS/ WABA EESTI EEST/ UDRIA MUUSIKAÜHING/ ENNISTATUD JUULI 1991".

Kahetsusväärselt on plaadi taastamist organiseerinud inimeste eksituse tõttu sattunud plaadile vale tekst. Tekst on pärit [[Utria dessandi mälestussammas|Utria dessandi mälestussambalt]], mis asub külakeskuses ja esmaavati 1933. aastal ning taastati 1991. aastal.