Erinevus lehekülje "Tondi kasarmud" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 389 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (Robot: välislink parandatud)
P (pisitoimetamine)
{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55, 57, 1915-1916 (3).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinna poolne hoonekompleksi osa Tondi 55]]
[[Pilt:Tondi kasarmud (Tallinn).jpg|pisi|Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008.]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 51, 1915-1916 (1).jpg|pisi|Tondi 51, september 2011.]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25, 1915-1916 (2).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25]]
'''Tondi kasarmud''' on [[Tallinn]]as ([[Kristiine linnaosa]]s, [[Tondi tänav]]a ääres) asuvad endised militaarehitised [[Tondi sõjaväelinnak]]us. Ehitised kuuluvad [[muinsuskaitse]] alla.
 
==Ajalugu==
[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. [[Tondi sõjaväelinnak]] ehitati Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli Keiser Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]. aastaks.<ref name="Tondi tn" /> Sõjaväelinnaku ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui [[Tondi tänav]]atänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref name="SPLvJ" /> Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise [[Dunteni mõis]]a [[1914]]. aastal sundvõõrandatud maa-alale.<ref name="Tondi tn" />
 
1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.
 
==Arhitektuur==
Kasarmud asuvad [[Tondi tänav]] 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva [[Tammsaare tee]] 25. Kahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. [[Juugend]]stiilis [[dekoor]]: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest [[tellis]]test ja [[paekivi]]st kombineeritud ladu, [[paekivi]]destpaekividest sokkel jm.<ref name="EQKFk" /><ref name="bEc92" /><ref name="3sgoO" />
 
Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.<ref name="aI4nS" /> Renoveerimine ja taaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.
==Mälestusmärgid==
===[[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument]]===
[[Pilt:1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.jpg‎|pisi|Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009.]]
[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal hukkunud kadettide Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile pühendatud mälestusmärk (nn [[Tondipoiste ausammas]]) asus kunagise sõjakooli hoone juures ([[Tondi tänav]] 55/57). Ausamba püstitamise mõtte algataja oli [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], tollane sõjakooli ülem.
 
Monumendi kavandas [[Amandus Adamson]]. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja [[graniit|graniidist]] posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. [[1941]]. aastal monument hävitati.<ref name="DftCl" />
 
Ausammast sooviti taastada juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i aastail [[1942]]–[[1943]]. Alates aastast [[2002]] on [[kolonelleitnant|erukolonelleitnant]] Jaak Haud ([[1993]]–[[1997]] Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.<ref name="PnHzs" />
 
[[10. märts]]il [[2009]] pandi mälestussambale nurgakivi.<ref name="PduNs" /> Skulptuurse osa teostas skulptor [[Jaak Soans]]. Mälestusmärk taasavati [[Tallinna päev]]al, [[15. mai]]l.<ref name="dqcgM" />
==Hoonete kasutamine==
===1920–1940===
Kasarmutes asus [[1920]]–[[1940]] aastani sõjakool. Nooremohvitseride vähesusele viidates asutati [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakool]] [[3. aprill]]il [[1919]] (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk [[3. aprill]]istaprillist [[1919]], nr 125) ja õppetöö algas [[14. aprill]]il [[1919]]. [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] asus sel ajal [[Tallinn]]asTallinnas [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Paralleelselt loodi koolis jala-, suurtüki- (rühm) ja ratsaväe (eskadron) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumide küsimus lahenes [[1920]]. aasta mais, mil [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakool]] paigutati Tondi kasarmute kompleksi. [[29. august]]il [[1923]] viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.
 
[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal rünnati ka [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Tondi sõjakooli]]. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.
 
[[1929]]–[[1937]] kandis sõjakool [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] nime. [[1923]]. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. [[1936]]. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks ja seoses Nõukogude okupatsiooniga [[1940]]. aastal kool likvideeriti.
 
===1940–1994===
[[1940]]. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele [[Nõukogude armee]] õppeasutus, mis kandis [[Tallinna Jalaväe Kool]]i (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni [[1941]]. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi ([[Altai krai]]s) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.<ref name="XVexJ" /><ref name="fQljf" /><ref name="KvZbm" />
 
[[Tondi sõjaväelinnak]]ussõjaväelinnakus paiknes [[Aleksandr Matrossov]]i nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus [[Eesti]]sse [[1945]]. aasta juunis.<ref name="m7i9k" />
 
Rahutul [[1991]]. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.<ref name="hftti" /> [[19. august]]il jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. [[20. august]]il jõudis [[Tallinn]]asseTallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus [[Tondi]]leTondile.
 
===Tänapäev===
[[1994]]. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni [[nafta]]saadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autorehvidele ning bituumeni- ja tõrvajääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.<ref name="Tondi tn" />
 
Tallinna linn müüs ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale [[1997]]. aasta sügisel 18,63 miljoni krooni eest.
 
Esimene uus asukas ([[2000]]) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone ([[Tammsaare tee]] 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal [[1916]].<ref name="ZFGo4" />
[[1990]]. aastate lõpus ostis Pro Kapital [[Tondi tänav|Tondi]] ja [[Seebi tänav]]a vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet.
Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi ja Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna.
Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone [[2007]]. aasta lõpuks, kaks järgmist [[2008]]. aasta keskel.<ref name="Qts6k" />
 
Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on aastatest [[1902]]–[[1907]]–1907 säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. [[Tondi tänav|Tondi]] 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref name="ZAHdg" />
 
[[2007]]. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone [[Rahvusvaheline Ülikool Audentes]]. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.
 
[[Tallinn]]aTallinna linnalt 50 aastaks [[Tondi tänav|Tondi]] 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentes|Audentesel]]el kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref name="oIzkU" />
 
==Vaata ka==
 
*[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]
 
==Viited==
<ref name="aI4nS">[http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak]</ref>
<ref name="DftCl">[http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id=84799 Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil]</ref>
<ref name="PnHzs">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“Tondipoiste" mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.2]</ref>
<ref name="PduNs">[http://www.mil.ee/?id=2611 Tondipoiste“Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee]</ref>
<ref name="dqcgM">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1]</ref>
<ref name="tmROv">[http://wwx.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/332470.php Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti.] Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008</ref>
<ref name="qIJwo">Lilleorg, Regina [http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=360&Itemid=60 Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info] // Harju Elu (2008) 27 mai</ref>
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=111777 ''Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas.''] Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1215. 25.06.2008. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
* Album [http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album550&page=1 Tondipoiste mälestussamba nurgakivi asetamine 10.03.2009]
 
*{{kultuurimälestis|ID=8660}}
{{Coordinate|NS=59.4062|EW=24.7221|type=landmark|region=EE}}
 
[[Kategooria:Kristiine linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna militaarehitised]]
75 876

muudatust