Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (link par (+ masintoim) using AWB)
P (pisitoimetamine)
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Kirik
|Nimi = Jaani kirik
|Pildinimi = Tartu_Jaani_Church_2007_13.jpg
|Pildiallkiri =
|Riik = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]
|Asukoht = [[Tartu]]<br>[[Tartu maakond]]
|Ehitatud =
|Kuuluvus =
|Kodulehekülg =
|Laiuskoord = 58/22/58
|Pikkuskoord = 26/43/13
}}
 
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|leftvasakul|Kirik 1794. aastal]]
 
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]]<ref name="ZrSEr" />. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks.<ref name="lSzXz" /> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.<ref name="6kJoA" />
 
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref name="NJbYY" /> Esialgu on ehitis olnud puidust – praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-läänesihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e<ref name="N1WSx" /><ref name="jRLHw" />. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]isajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref name="b1NSc" />
 
[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
[[1683]]. aastast on teada Tartu Jaani kiriku [[kalmistu]] vanim [[plaan]].
 
Tartu õhkimisel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hävisid [[1708]]. aastal torni ülaosa ning [[kesklööv]]i ja [[kooriruum]]i [[võlv]]id. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 [[pomm]]ist. [[19. juuli]]l, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal [[Šeremetjev]] kiriku puhtamaks kasida, et [[Peeter I]] saaks siin oma lähema kaaskonnaga [[jutlus]]t kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku [[altar]] ja [[kantsel]] viidud [[Pihkva]]sse. [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud [[Narva]] kirikule, üks [[Tartu vene kirik]]ule. Hiljem on Tartu [[raad]] neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik [[jumalateenistus]]ijumalateenistusi pidada, mistõttu kogudus oli sunnitud hakkama koos käima [[küün]]is.
 
[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[1724]]. aastal küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]]. aastal saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]]. aastal hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.
 
[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.
 
[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|leftvasakul|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]
Aastatel [[1820]]–[[1830]] [[rekonstrueerimine|rekonstrueeriti]] kiriku [[interjöör]]id arhitekt [[Georg Friedrich Geist]]i kavade kohaselt, eeskujuks [[antiiktempel]]. Hävitati enamik interjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.
 
Aastatel [[1899]]–[[1904]] [[restaureerimine|restaureeriti]] kiriku [[fassaad]]id [[Riia]] [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Välis[[skulptuur]]idelt eemaldati [[krohv]]ikihid, osa hävinud skulptuure asendati [[koopia]]tega. Kesklööv sai talalae.
 
Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref name="SJBjY" />. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
 
[[1952]]. aastal varises kokku [[kesklööv]]ikesklöövi põhjasein. [[Ajaloolane]] [[Olev Prints]] avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.
 
Aastatel [[1954]]–[[1965]] teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, mida juhtis Olev Prints.
[[1989]]. aastal oli suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt [[Udo Tiirmaa]]. Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist [[Poola]] firma [[PKZ]], pärast poolakate lahkumist [[1991]]. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.
 
[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]] taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal.
 
[[1999]]. aastal sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut [[pronks]]ist [[kirikukell]]a. Kellade nimed on [[Peetrus]] ja [[Paulus]], nende valamist finantseeris Tartu ärimees [[Tiit Veeber]].
[[2003]]. aastal paigaldati [[Saksamaa|Saksa]] [[ettevõte|ettevõtte]]s Mahr [[projekteerimine|projekteeritud]] kiriku [[küttesüsteem|õhkküttesüsteem]].
 
[[2003]]. aastal võitis disainibüroo [[Laika, Belka & Strelka]] ([[sisearhitekt]]id [[Malle Jürgenson]] ja [[Tea Tammelaan]] ning [[kunstnik]] [[Krista Lepland]]) Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.
 
[[2004]]. aasta [[jaanuar]]is paigaldati esimesed kiriku[[aken|aknad]]. Alustati kiriku [[põrand]]a katmist punaste [[tellis|põrandatellistega]].
 
[[29. juuni]]l [[2005]] toimus Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.
 
Aastatel [[2005]]–2005–[[2006]] valmistas [[tekstiilikunstnik]] [[Anu Raud]] kirikusse [[gobelään]]tehnikas altarilaua ja lugemispuldi katted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kiriku lõunafassaad|252x252px]]
 
== Arhitektuur ==
 
=== Välisfassaad ===
Jaani kirik on üks Eesti [[keskaeg]]se [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[terrakota]]skulptuurideterrakotaskulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast Tartu õhkimist ja põletamist [[1708]]. aastal, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[võlv]]idvõlvid purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geisti]] kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref name="N1dsh" />
Oma lõplikus keskaegses vormis kujutas <nowiki/>Jaani kirik endast [[Lööv|kolmelöövilist]] läänetorniga [[basiilika]]t. [[Kooriruum]] oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki [[kabel]]. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.<ref name=":0" />[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal|vasakul]]Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[tellisgootika]]st. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[vendi seos]]es (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende keskaegne viimistlus on nähtaval vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud [[terrakota]]peadestterrakotapeadest ja [[poolfiguur]]idest moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[glasuur]]itud tellistest.<ref name="CBFqJ" />
 
[[Sokkel]], mille kujundus pärineb [[Wilhelm Bockslaff]]i aegsetest restaureerimistöödest 20. sajandi alguses, on vooderdatud [[maakivi]]plaatidega. Kohati on kiriku välisseinal näha ka selle algset vormistust, kus maakivi kõrval on kasutatud [[tellis]]t.<ref name=":0" />[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik vaatega idast|362x362px]]
 
Nii [[pikihoone]] kui ka kooriruumi seinad on varustatud [[tugipiilar]]itega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividest [[Veelaud (arhitektuur)|veelauad]], mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka [[valgmik]]seinu liigendavad väikesed [[Kontraforss|kontraforsi]]<nowiki/>laadsed müürieendid.<ref name="wWK8D" />
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv [[Portaal (arhitektuur)|peaportaal]] on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidest. Peaportaali kroonib [[ehisviil]] ehk [[vimperg]], mille dekoratsiooniks on 15 [[ristik]]ukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad figuurid on asendatud koopiatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1" />
Akende [[palestik]]u kujunduses on kasutatud nii [[mandelvööt]]i kui [[süvarihv]]a. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />
=== Interjöör ===
Pikihoone on kolmelööviline ja [[Travee|viietraveeline]], kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline – kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 &nbsp;m laiem kui läänes.<ref name=":2" />
 
Pikihoone idaseinal asub [[võidukaar]], mille kohal kulgeb terrakotasavist poolfiguuride friis ning avar teravkaarne nišš. Seal paiknes varem suurejooneline [[krutsifiksigrupp]], mis nüüd on konserveerimiseks alla võetud.<ref name=":2" />
 
Kiriku lääneseina liigendavad [[arkaad]]ikaari toetavad [[Pilaster|seinapilastrid]]. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet [[tornivõlvik]]uga ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat [[baldahhiin]]i all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse [[kolmikkaar]]sesse nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]Kõige rikkalikumalt on kujundatud [[kesklööv]], mille [[kõrgsein]]test on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellistest laotud soklitele toetuvad neljatahulised [[piilar]]id, mis on ääres kaunistatud mandelvöödiga. [[Tüves|Piilaritüvestel]] on varem paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarite ülaosas asuvad skulptureeritud [[Kapiteel|terrakota-kapiteelid]]. Nende eenduvatele [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinidega. Kõrgseintel kulgeb taas peadefriis ning profileeritud [[simss]]. Simsi ja [[Framuug|valgmiku]] vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatud nišiga – tegu on [[pseudotrifoorium]]iga. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline on ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
 
Suurem osa kiriku originaalvõlvidest on hävinud, keskaegsed [[võlv]]idvõlvid on säilinud vaid osaliselt pikihoones. [[Roie (arhitektuur)|Roidvõlvide]] kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />
 
Kiriku kooriruum on [[Polügoon|polügonaalse]]hulknurkse [[lõpmik]]uga. Siinsed aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3" /> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[vitraažaken]]t [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]ite ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, kuid neist on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid 1944. aastal teise maailmasõja käigus.<ref name="3fMXW" />
 
Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] [[Võlv|ristroidvõlvidega]] [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool]]ideks on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel on leitud võimalikke jälgi [[kamin]]ast, mis Eesti keskaegses ehituspraktikas on erakordne.<ref name=":4" />
 
Kiriku lõunaküljel paiknenud Lüübeki kabeli müüristik on suurel määral hilisemate muudatuste käigus lammutatud.<ref name=":4" /> Ka pikihoone põrand on algselt paiknenud praegusest vähemalt poole meetri võrra kõrgemal.<ref name=":4" />
Jaani kiriku terrakotadekoor on olnud vägagi rikkalik ning skulptuuride koguarvu hinnata suhteliselt keeruline, sest suur osa neist on nii purustuste kui ümberehituste käigus hävinud. Kiriku fassaadidel võis algselt paikneda umbes 200 terrakotast poolfiguuri. Eriti suured kaod on interjööris ning hävinud on ka enamik [[päiskivi]]sid. Praeguste hinnangute kohaselt on Jaani kirikus keskajal olnud skulptureeritud elemente u 2000, millest tänapäevani on säilinud vaid ligikaudu kolmandik. Tartu Jaani kirikut võib pidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga rajatiseks.<ref name=":5" />
 
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses, nt neitsi Maarja figuur on 160&nbsp;cm pikkune – tegu on ühe suurejoonelisima terrakotakompositsiooniga keskaegsel õhtumaal. Nende valmistamine pidi olema väga töömahukas, kuna kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt käsitsi modelleeritud, mitte vormidega valmistatud. Seetõttu ei ole ükski figuuridest teistega täpselt samasugune.<ref name=":5" /> Oma [[Ikonograafia|ikonograafiliselt]] programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid [[Kristus]]t, [[neitsi Maarja]]t, [[Ristija Johannes]]t, [[Apostel|apostleid]], [[pühak]]uid jne.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, neitsi Maarja ja [[evangelistid]]e sümboleid, [[talumkapiteel]]idel [[Taimed|taimekoori]], [[vapiliilia]]id ja [[Lohe|lendlohesid]].<ref name="0j3gn" />
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomia|polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud –, kuid nii [[polükroomia]] kui ka savisse uuristatud tekstid on peaaegu täielikult hävinud.<ref name=":4" />
</gallery>
==Tartu Ülikooli-Jaani kogudus==
[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]] taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal. [[2001]]. aastal ühines [[Tartu Ülikooli kogudus]] [[Tartu Jaani kogudus]]ega ning ühendatud kogudus kannab nime [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus]].
 
==Viited==
{{viited|allikad=
75 866

muudatust