Tabelinus: erinevus redaktsioonide vahel

Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudivirus (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref name="HCL, lk 199">HCL, lk 199.</ref>, kuid sellist muinaskihelkonda pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu [[Lemmu]] muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.<ref> name="HCL, lk 199.<"/ref> Krooniku väitel oli temale alluvas muinaskihelkonnas 14 küla, mis kõik hiljem ristiti..<ref>HCL, lk 213: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga.''"</ref>

Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta [[sakslased|sakslaste]] sissetungi ajal [[Virumaa]]leVirumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref> name="HCL, lk 199.<"/ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. [[Piiskop Albert]] saatis [[Soome]]st pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Ümera lätlaste preestri Henriku ([[Läti Henrik]]uHenriku) Eestimaale, kus nad võeti vastu Pudivirust pärit virulaste poolt, eesotsas nende vanemga Tabelinusega.<ref name="HCL213">HCL, lk 213: "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."</ref>

1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise [[võiduristimine|võiduristimise]] käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.<ref name="HCL213" /><ref>Enn Tarvel (2018). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak]]. ISBN 9789985343142. lk 53–54.</ref><ref name="HCL213" />