Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti praeguse [[Tallinna toomkirik]]u kohale (Toomkiriku [[kooriruum]]i külgmised müürid sisaldavad praegugi selle vanima kiriku osi) ja ka teised vajalikud kloostrihooned [[Toompea]]le, [[Väike linnus|Väikesest linnusest]] põhja poole ja ida poole Suure linnuse kaitsekraavist, s.o piiskopile kuulunud maa-alale ehk nn [[Suur linnus|Suurde linnusesse]]. Algses puukirikus toimus ka [[Tallinna piiskopkond|vaimuliku]] ja [[Mõõgavendade ordu|ilmaliku võimu]] vahelise võimuvõitluse kulminatsioon Toompeal. Paavsti legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]] tahtis peale Põhja-Eesti ka Toompead paavstivõimule allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Taani kuninga ja paavsti vasallide vahel 1233. aastal. Krooniku andmeil kirikusse põgenenud [[vasall]]id tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. [[Toompea]]lToompeal algselt sisse seatud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name="Tarand" />.

Taanist Ribest saadeti Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel 1246. aastal Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli (Visbyst), kes oli ellu jäänud 1233. aastal, juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetud {{kas|[[toomkirik]]uks}}, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje all, linnavahi ja mere vahelisel alal, [[Tallinna all-linn]]alinna praeguse [[Vene tänav]]a ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Tallinna [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] kulges tollal praeguse [[Pühavaimu tänav]]a kõrgemalt kohalt risti üle praeguse [[Apteegi tänav]]a ja sealt edasi kuni [[Vanaturu kael]]ani.

[[Tallinna laht|Tallinna lahe]] rannajoon oli 13. sajandil praeguseni säilinud linnamüürist vaid sadakond meetrit ida pool ning valitud uus asukoht oli elava liiklusega sadamat ja tollal Vanaturu kaela ees asetsevat [[Vana turg]]u ühendaval teel, mis oli soodne misjonitegevuseks ja ühtis ka nende majandushuvidega. Kloostri kõrvalkrundil asus ka Dominiiklaste ordu [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Roma kloostri Kolga majanduskeskus|Kolga majanduskeskus]]e [[Roma kloostri Kolga majanduskeskuse Tallinna kaubahoov|Tallinna kaubahoov]], kus realiseeriti majanduskeskuse saadusi<ref name="F0fRP" /> ning Vene 8 ja [[Pühavaimu tänav]] 15 nurgahoones asus [[Tsistertslaste ordu]] [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] krunt<ref name="BWzH5" />.

Samaaegselt kloostri rajamisega Tallinnas rajati Tallinna ka kool. Kool oli jagatud nn väliseks ja sisemiseks kooliks. Esimene oli mõeldud [[vaimulik]]ele, teises anti aga haridust [[ilmik]]utele, sealhulgas said ladinakeelset haridust ka [[maarahvas|maarahva]] soost poisid. Nn välise kooli olemasolust pärinevad esimesed andmed [[1319]]. aastast<ref name="ap" />. Uus klooster asutati [[1246]]. aastal.

Püha Katariina kloostri hoonestik oli kloostri tegevuse ajal (1246–1525) mitte[[vaimulik]]useisusestmittevaimulikuseisusest elanikele ligipääsmatu koht. Erandiks oli vaid kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli kõigile avatud.

[[1531]]. aastal Tallinnas toimunud tulekahjus hävis kloostri kirik ning osa ida- ja põhjatiiva hooneid, kuid [[Kloostri Ait]] nii palju kannatada ei saanud. Pärast tulekahjut asusid kloostri varemetesse elama linna sandid ja vaesed<ref name="maiste" />.

18. sajandil tegutses vanas dormitooriumiruumis kool, mis anti hiljem [[Roomakatolikuroomakatoliku kirik|roomakatoliku kiriku]]u käsutusse. Seoses [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]u ehitamisega 1841–1844 vana tiibhoone lammutati<ref name="kloostri" />.

Kloostrikompleksi võimsaim ehitis oli selle lõunaosas (tänapäeva Vene 12/14 krundil) paiknev kolme[[lööv]]iline [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kirik]], valmis arvatavasti oma lõplikul kujul 14. sajandi teisel poolel ning oli keskaegse Tallinna all-linna pindalalt suurim kirikuhoone. Kiriku pikkus oli 67,7 meetrit, laius 18,5 &nbsp;m, kiriku pindala aga 1219 ruutmeetrit.

[[1804]]. aastal loovutas [[Tallinna raad]] arsenaliks kasutatud ruumid Vene keisririigi ametivõimudele, kuid 19. sajandi keskel arvati Tallinna kindlus Vene maakindluste nimekirjast välja ja relvaait müüdi eraisikutele.

Hooned omandasid algselt [[Girard de Soucanton]]id ja 1869. aastast kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kuulusid hooned [[Koch]]idele, kellele kuulusid kõik hooned [[Vene tänav]] 12–14.

[[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]ulekirikule kuuluvates endistes kloostri ruumides ja kloostri idatiivas tegutseb juba 1994. aastast [[Dominiiklaste Kloostri Muuseum]]<ref name="EAi5Q" /><ref name="I3m3x" />.