Willy Brandt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eksitav ja ekslik iseloomustus |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Brandt sündis [[kaubamaja]] kassapidaja Martha Frahmi ja [[Hamburg]]i arveametniku John Mölleri pojana väljaspool [[abielu]]. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas kuus päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora.
Herbert astus [[1929]] organisatsiooni Sotsialistlik Noorsugu ja astus [[1930]] [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. [[1932]] asus ta tööle õpipoisina laevakindlustusettevõttes. Umbes selle aja paiku lahkus ta sotsiaaldemokraatide seast nende mõõdukuse tõttu ja astus
[[1933]], kui Saksamaal tulid võimule natsid, emigreerus ta [[Norra]]sse, kasutades oma suhteid laevnike ja sadamatega. Sel ajal võttis ta endale [[varjunimi|varjunime]] Willy Brandt, et vältida avastamist natside agentide poolt. [[1934]] osales ta Revolutsiooniliste Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati.
21. rida:
[[1961]]. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas [[Konrad Adenauer]]ile Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust. [[1965]] kandideeris ta uuesti ja kaotas seekord [[Ludwig Erhard]]ile, kes oli samuti kristlik demokraat. Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid moodustasid niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks.
[[1969]] kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja
Brandt püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti [[Saksa DV|Ida-Saksamaa]], [[Poola]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle [[1971]] [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
| |||