Redaktsioon: 12. aprill 2019, kell 22:46 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 515 muudatust P Robot: välislink parandatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2019, kell 13:25 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} [[Pilt:Muuga mõisa peahoone.jpg\|pisi\|300px\|Härrastemaja.]] '''Muuga mõis''' ([[saksa keel]]es ''Münkenhof'') oli mõis ajaloolises [[Simuna kihelkond\|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, praeguses [[Vinni vald\|Vinni vallas]] [[Lääne-Virumaa]]l. == Ajalugu == [[Pilt:Muuga mõisa väravaehitis.jpg\|pisi\|Väravaehitis.]] [[Pilt:Muuga mõisa tuuleveski.jpg\|pisi\|Tuuleveski.]] [[Pilt:Muuga mõisa möldrimaja.jpg\|pisi\|Möldrimaja.]] Muuga mõis (''Münkenhof'') on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal [[Pirita klooster\|Pirita kloostrile]]. Mõisa esmamainiti [[1526]]. aastal. Aastail [[1613]]–[[1940]] kuulus Muuga mõis 19 omanikule<ref>[http://www.laekvere.ee/mkool/muugamosaiik.doc LÄÄNE-VIRUMAA. Muuga]</ref>. [[1581]] läks mõis [[Rootsi]] kroonu kätte; [[1613]] kuulus [[Heinrich Unger]]ile (surnud [[1630]]); [[1631]] andis [[Rootsi riigipeade loend\|Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] osa mõisast oma sekretärile [[Nils Nilsson Tungel]]ile; [[1660]] anti teine osa mõisast Ungeri naise Anna õepojale von [[Zöge]]le; [[1665]] läks kogu mõis ooberst [[Andres von Zöge]]le (1625–1665); järgmine omanik [[Andreas von Zöge]] (1665–1706); [[Gotthard Johann von Zöge]]le järgnes, alates [[1659]] krahv [[Manteuffel]] (1690–1763) ning alates 17. sajandi keskpaigast kuni [[1796]]. aastani oli mõis [[Zoege von Manteuffel]]ite aadliperekonna valduses. Aastal 1796 sai mõisa omanikuks [[Jakob Gottlieb von Klugen]], aastast [[1799]] aga [[Jakob Georg von Berg]] (1760–1844), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend\|Eestimaa rüütelkonna pealik]] ja [[riiginõunik (Venemaa)\|riiginõunik]]. Aastast [[1824]] sai omanikuks [[Gustav Ernst von Stackelberg]] (1766–1850), aastast [[1835]] [[Peter Gustav von Uexküll-Güldenbandt]], kelle ajal 1837. aastal oli mõisas 47 [[talu]], 261 meest, 327 naist, 129 [[hobune\|hobust]], 326 sarvlooma, 1069 väikelooma, [[saeveski]], viinavabrik ja 2 [[vesiveski]]t. Kaheksanda revisjoni järgi oli 1834 külas 613 inimest, kellest 270 olid mehed ja 343 naised. Mõisal oli viinavabrik, mille teisel korrusel olid tööliste eluruumid. See paiknes pargi servas, [[Eduard Vilde]] lapsepõlvekodu vastas. 23. rida: Mõisa suurejoonelise kahekorruselise [[uusrenessanss]]-stiilis peahoone projekteeris Carl Timoleon von Neff [[1866]]–[[1872]]. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall [[marmor]]trepp on Vene keisri [[Aleksander II]] kingitus. Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni [[1940]]. aastani. Neffide tohutu kunstikogu viidi pärast Teist maailmasõda [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones [[Muuga põhikool]]; 1951. aasta suvel tehti mõisahoones kapitaalremont. Ehitati vaheseinu ja pandi internaadi ruumidele uued põrandad. Samal aastal rajati kooliaeda kiviktaimla ning ehitati veetaimede ja kalade jaoks bassein. Aastateil [[1987]]–[[1994]] restaureeriti aga hoonet põhjalikult. Pärast restauratsiooni on säilinud [[1873]] valminud väike [[väravahoone]] ning [[1872]]. aastast pärinev [[kellatorn]]. Mõisa peahoones on kolm kunstimälestisena arvele võetud skulptuuri<ref name="KRR">{{kultuurimälestis\|15705}} (vaadatud 29.09.2014)</ref>: skulptuur "[[Madonna lapsega]]", 19.saj. (kips, vaskplekk) skulptuur "[[Lamav lõvi]]", 18/19.saj. (marmor) (paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures paremal) *skulptuur "[[Lamav lõvi]]", 18/19.saj. (marmor) (paikneb vestibüülis esimesel korrusel peatrepi juures vasakul) <gallery> 53. rida: {{Simuna kihelkond}} {{Coordinate\|NS=59.1111\|EW=26.6339\|type=landmark\|region=EE}}▼ [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] 59. rida ⟶ 61. rida: [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] ▲{{Coordinate\|NS=59.1111\|EW=26.6339\|type=landmark\|region=EE}}

Muuga mõis: erinevus redaktsioonide vahel