Vikipeedia

Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
katkised viited
P pisitoimetamine
Märgised: AWB tekstilink teise vikisse
18. rida:
 
Kuni [[10. aastatuhat eKr|10. aastatuhandeni eKr]] kattis Eesti alasid [[mandrijää]], mille tõttu ei saa rääkida ka siinsest vanemast kiviajast ehk [[paleoliitikum]]ist.
[[Pilt:Ancyluslake.svg|thumbpisi|leftvasakul|[[Antsülusjärv]]e oletatavad piirid]]
 
Eesti mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr|9. aastatuhandel eKr]] pärast mandrijää taandumist ning kestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandeni eKr]]. Sel ajal asustasid Eesti alasid [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Püsiasustust ei tekkinud, sest küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. [[2000]]. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega.
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|[[Kunda kultuur]]ile iseloomulikud tööriistad]]
Kütid valmistasid loomanahkadest kehakatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu valmistati ka kalaluudest. Mitmed tööriistad ja tarbeesemed valmistati ka puust, kuid rõhuv enamik neist on aja jooksul hävinenud. {{kas|Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.}}
40. rida:
==Noorem kiviaeg ehk neoliitikum==
{{Vaata|Neoliitikum}}
[[Pilt:CombCeramicPottery.jpg|pisi|leftvasakul|Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr ([[Eesti Ajaloomuuseum]])]]
 
Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal, mida Eesti alal<ref name="8QrI7" /> dateeritakse umbes [[4. aastatuhat eKr|4.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandesse eKr]], kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad ([[kammkeraamika]]). Võeti kasutusele [[savinõud]]. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja [[maaviljelus]]ega. Surnud maeti asula territooriumile, sealhulgas elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa panuseid, näiteks nuga, [[kõõvits]] või ehteid. Üheks näiteks noorema kiviaja matusepaigast on [[Sope maa-alune kalmistu]].
52. rida:
 
Umbes 3900–3500 eKr on Eesti soode kihtidest pärit [[kultuurtaimed]]e [[õietolm]]u ([[oder]], [[nisu]], [[kaer]]), mille põhjal võib oletada, et mingil määral tegeldi seal varajase [[maaviljelus]]ega<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 10" />.
[[Pilt:Corded Ware culture.png|pisi|leftvasakul|[[Venekirves|Venekirveste]]te (ka sõjakirveste) kultuuriala on märgitud punaselt]]
Umbes 3000–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud [[venekirves]]te või ka sõjakirveste kultuuriks. Uuele kultuurile olid iseloomulikud ka nöörjäljenditega savinõud, mistõttu seda kultuuri enamasti nimetatakse [[nöörkeraamika kultuur]]iks. Selle ajal levisid ka uued matmiskombed (maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Jätkuvalt tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Nöörkeraamika kultuuri levitajaid on peetud [[indoeurooplased|indoeurooplasteks]].
 
68. rida:
Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800–500 eKr, jagunedes [[vanem pronksiaeg|vanemaks pronksiajaks]] (1800–1100 eKr) ja [[noorem pronksiaeg|nooremaks pronksiajaks]] (1100–500 eKr).<ref name="Lang" />
 
Pronksiajal levisid Eestisse peamiselt kaugematest maadest pärinevad [[pronks]]esemed, sest pronksi tootmiseks vajalikku [[vask]]e ja [[inglistina]] Eesti alal ei leidu. Kuna Eesti alal puudusid pronksi toorained, siis vahetati seda [[nahk]]ade ning [[teravili|teravilja]] vastu [[Skandinaavia maad]]est või Ida-[[Preisimaa|Preisist]]. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Eesti ala vanimate pronksist ([[vask|vase]] ja [[inglistina]] sulam) esemetena tuntakse [[Muhu]]st saadud odaotsa ja [[Võrtsjärv]]eVõrtsjärve lähedalt [[Kivisaar]]est leitud [[sirp]]i, mille valmistamisaeg paigutatakse vahemikku 2000–1770 eKr. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki.<ref name="Lang" />
 
Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi [[laev]]u, mis liikusid edasi [[aerud]]e abiga. [[Purjelaev]]u ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega [[kirves|kirveid]], odaotsi ja ehteid.
 
Eriti Eesti rannikualal levisid kindlustatud asulad, kus tegeleti ka pronksi töötlemisega (peamiselt välismaiste purunenud esemete ümbersulatamisest saadud pronksist uute esemete sepistamisega). Põhja-Eesti rannikualalt, Tallinna lähedalt [[Kadriorg|Kadriorust]]<ref name="OKeHY" /> ja [[Jõgevamaa]]lt <ref name="2KzJw" /> on leitud pronksiaegseid tööriistu. Asulaid hakati kindlustama ([[Kaali kindlustatud asula]], [[Saaremaa]]lSaaremaal).
 
Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks [[karjakasvatus]]. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada [[lammas|lambaid]], [[veis]]eid, [[kodukits]]i, [[siga|sigu]], [[hobune|hobuseid]]. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.
78. rida:
Elatuslisa andsid [[küttimine]] ja [[kalapüük]]. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks [[hülged]]. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat [[karusnahk]]a ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks.
 
Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai [[põlluharimine]]. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt [[kõblas]]tega. Uut põldu saadi alepõletamisega. [[Ale]]põletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja [[võsa]] maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. [[Tuhk]], mis oli hea [[väetis]], aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud [[seemned]] künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati [[oder|otra]], [[nisu]] ja [[lina]]. Saak lõigati luu[[sirp]]idega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Naised hõõrusid odra- ja nisuterad jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati [[puder|putru]] ja [[karask]]it. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi.
 
Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti [[palk]]idest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti [[savi]]ga. [[Püstkoda]]sid kasutati mõnikord [[suveköök]]idena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama [[paekivi]]dest laotud [[tara]]ga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli [[Asva]] asula [[Saaremaa]]lSaaremaal, mis pärineb 8.–6. sajandist eKr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks.
 
Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehenõelte, kaela- ja [[käevõru]]de valuvormide tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks.
 
Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Arenes kaubavahetus [[Skandinaavia]]gaSkandinaaviaga. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed [[Kesk-Rootsi]], [[Ojamaa]] ja Edela-[[Soome]]ga. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljapoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku [[keraamika]] esinemine ülemere asulates.
 
Matusekommetes, [[kivikalme]]d ([[Tuulingumäe]], [[Jõelähtme kivikalmed]]<ref name="W8RqH" />), [[Hundikangrud]]). [[Saaremaa]]lSaaremaal tekkis [[Kaali kraater]].
 
Umbes [[900 eKr]] on pärit [[Saaremaa]]lSaaremaal [[Lülle]] külas rajatud kaks [[laevkalme]]t. Hiljem on üks laevkalme leitud ka Tallinna lähedalt [[Väo]]lt<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 11" />.
 
==Rauaaeg (500 eKr – 13. sajand)==
108. rida:
===Vanem rauaaeg===
{{Vaata|Vanem rauaaeg}}
[[ImagePilt:PtolemyWorldMap.jpg|thumbpisi|300px|[[Ptolemaios]]e (umbes 83–161) maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest eksemplarist]]
[[Pilt:Routes of Barbarian Invasions.jpg|pisi|300px|Euroopa rändeteed]]
[[Pilt:Germanic East Roman.jpg|pisi|300px|6. sajandi riigid ja rahvaste asualad Euroopas]]
Varasel rauaajal ([[6. sajand eKr]] – 1. sajandil pKr), levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid, mis olid aga raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt [[karjakasvatus]]ega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis [[ale]]taminealetamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks, hakati rajama maapealseid [[kalm]]eehitisi – [[kivikirstkalme]]id. Levisid ka väikeselohulised [[kultusekivi]]d. Õpiti ise rauda tootma ([[soorauamaak]]).
[[Pilt:Europe map 998.PNG|pisi|300px|Euroopa [[10. sajand]]il]]
[[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|300px|Viikingiaegsed linnad [[Skandinaavia]]sSkandinaavias]]
 
Aastal [[98]] mainib Rooma ajaloolane ja kirjanik [[Publius Cornelius Tacitus]] teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]" mitmete rahvaste seas ka "[[Aestii|aeste]]" (''aostii''), mida mõned peavad otseselt [[eestlased|eestlasteks]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12" />.
128. rida:
===Keskmine rauaaeg===
{{Vaata|Keskmine rauaaeg}}
Keskmisel rauaajal ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]), Eestis hakati ehitama [[linnamägi|linnamägedele]] [[asulalinnus|asula]][[linnus]]eid.
 
Matusekommetes, maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse ([[Maidla kalme]]<ref name="9zo6Y" />), [[kalme]]tesse hakati panustena lisama ka relvi.
148. rida:
Nooremat rauaaeg jaotatakse omakorda kaheks alamperioodiks: [[viikingiaeg|viikingiajaks]] ja [[hilisrauaaeg|hilisrauaajaks]], mille vaheline piir on u aasta 1050 juures.
 
8.–11. sajandil läbis [[Läänemeri|Läänemerd]] ja [[Soome laht]]e ning Eestimaad ka [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]].
Nooremal rauaajal (8.–13. sajand) oli elanike peamiseks tegevusalaks maaharimine ([[oder]], [[talirukis]]). Maa suurust määrati [[adramaa]]des, maaviljelemises levis [[kolmeväljasüsteem]]. Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa ning eriti [[Paide]] ja Peetri piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka [[Ugandi]], ning eriti praeguse [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] piires.
 
Küla ale-, heina-, karja- ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk ''sarase''. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reeglina välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endisi ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga. Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3–4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15–20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja alemaad haarasid enda alla suuremaid maa-alasid kui alalised põllud.
[[FilePilt:Northern Europe in 814.jpg|pisi|leftvasakul|Põhja-Euroopa 814. aastal]]
[[Pilt:Varangian routes.png|pisi|300px|Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee [[Läänemeri]]–[[Laadoga]]–[[Volga]]. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga]]
[[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca 1000]]
Tegeldi ka loomapidamisega ([[veis]]edveised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja mets[[mesindus]]ega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine ([[Rikassaare relvaleid]]), hiljem ka savinõude valmistamine. Tänu soodsale geograafilisele asendile Läänemere lääne- ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega ([[Kose aardeleid]]). Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (45), välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks (8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja [[trääl]]e e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu.
 
==== 9. sajand kronoloogiliselt ====
[[850]]–[[860]] – [[Olav Püha saaga]] järgi käis [[Uppsala]] kuningas [[Eirik]] Rootsist igal suvel Soomes, [[Karjala]]s, Eestis ja [[Kuramaa]]l sõjakäikudel, kus alistas kõik need maad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15" />. Ilmselt on tegu liialdustega ja Eesti ala kuulumist Eiriku alla ei kinnita ka arheoloogilised materjalid.
 
[[Vana-Vene]] [[Nestori kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas [[862]]. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) juurest saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde; neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks<ref name="e0QQm" />), kes kutsusid varjaage ''neid valitsema'' ([[:ru:Призвание варягов|ru]]). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad [[rauaaeg|nooremast rauaajast]] esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate [[hõim]]ude üle, kes elasid sel ajal Põhja-Venemaal (vt. [[Venemaa valitsejad]]). Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka [[Arnold Paul Süvalep]], kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid üht­viisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele<ref name="pdl2l" />.
 
==== 10. sajand kronoloogiliselt ====
166. rida:
*[[968]] – [[Olav Trygvessoni saaga]] järgi võtsid eestlased merel vangi hilisema Norra viikingitejuhi ja kuninga, tollal kolmeaastase [[Olav Trygvesson]]i, ja tema ema Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />. Kuus aastat hiljem ostab Olavi onu Sigurd ta Eestist vabaks. Hiljem ostab norralane Loden vabaks ka Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />.
 
Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]inisajandini.
 
==== 11. sajand kronoloogiliselt ====
1000–1150 on teada, et eestlaste kauplemine oli edukas ja Eestisse jõudis palju hõbedat<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />. [[Araabia dirham]]ite kõrval tulevad kasutusele mitmed Lääne-Euroopa mündid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />.
 
11. sajandi algul jäeti paljud väiksemad [[linnus]]edlinnused maha ja umbes 1050–1100 hakati ehitama võimsamaid [[ringvall]]iga linnuseid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />.
 
*[[1000]] – [[Njälli saaga]] väitel käisid Eesti alal [[Rävala]]s (''Rafala'') ja [[Saaremaa]]lSaaremaal (''Eysysla'') islandlased Gunnar ja Koskegg ning norralane Hallvard. Nad olevat pidanud ühe lahingu Revalas kohatud viikingitega ja seejärel rünnanud Saaremaal avastatud viikingite laagrit. On peetud võimalikuks, et nende vastased Saaremaal polnud siiski Skandinaavia viikingid, vaid kohalikud saarlased.<ref name="XY8bh" />
*Umbes 1008 – [[Olav Püha saaga]] järgi ründas hilisem Norra kuningas [[Olav Püha]] tegi ühel kevadel saarlasi, püüdes [[Saaremaa]]dSaaremaad vallutada. Algselt maksu maksa nõustunud saarlased kogusid sõjaväe ja ründasid omakorda. Olav Püha olevat küll lahingu võitnud, kuid otsustas oma väed ära viia.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" /><ref name="qXSUg" />.
*Enne 1018 – Saxo Grammaticuse "Gesta Danorumi" väitel oli [[Knud I|Taani kuningas Knud]] I-l tegemist [[sembid]]e ja eestlaste "hirmsa piraaditööga" hakkamasaamisega<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17" />.
*[[1030]] – [[Kiievi suurvürst]]i [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] võidukas sõjaretk [[tšuudid]]etšuudide vastu ja [[Tartu]] kohale Jurjevi linnuse asutamine. Tegemist on esimese kindla praegusel Eesti alal tuvastatava paiga kirjaliku mainimisega.<ref name="Cd721" /><ref name="A9ihI" />
*[[1032]] – [[Raudvärava lahing]]. Tavaliselt on ajaloolased oletanud selle toimumist Põhja-Venemaal. [[Paul Johansen]]i arvates toimus see aga [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] [[Eestlased|eestlaste]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorod]]istNovgorodist saabunud [[Ulf Ragvaldsson]]i juhitud laevastiku vahel.<ref name="Maesalu2012" />
*[[1054]] – Vene kroonikate järgi tegi [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I|Izjaslav Jaroslavitši]] väepealik Novgorodi [[possaadnik]] Ostromir sõjakäigu tšuudide vastu, aga sai lüüa. Seejärel läks omakorda Izjaslav ise tšuudide vastu ja vallutas Kedepivi linnuse (arvatavasti [[Keava linnus]] [[Harjumaa]]l). Sündmused võisid tegelikult toimuda kroonikas märgitud aastast hiljem, 1059. või 1060. aastal ja olla samased 1060. aasta retkega sossolite vastu.<ref name="9Yc6g" />
*[[1060]] – Izjaslav korraldas retke "[[sossolid|sossolite]]" (peetakse tavaliselt harjulasteks, saarlasteks või [[sakala]]steks) vastu ja maksustas nad.<ref name="Maesalu2012" /><ref name="tvauri3132" />
*[[1061]] – Sossolid ajasid maksukogujad minema, ründasid [[Jurjev]]i linnust ja põletasid selle maha ning tungisid Pihkvani, kus [[Pihkva lahing (1061)|pidasid pihkvalaste ja novgorodlastega lahingu]]. Sellega lõppes Kiievi võimuperiood Eesti alal.<ref name="Maesalu2012" /><ref name="tvauri3132" />
*{{kas|[[1077]] – [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i vürst Vladimir ja [[Novgorod]]i vürst Gleb sõdisid üheskoos "[[tšuudid]]etšuudide" vastu.}}
*1080 – [[Saxo Grammaticus]]e "[[Gesta Danorum]]i" väitel hävitas [[Knud IV|Taani kuningas Knud]] põhjalikult ära [[kurelased|kurelaste]], [[semgalid|semgalite]] ja eestlaste riigid. Tegu on ilmselt legendiga.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18" />.
 
188. rida:
[[Pilt:Scandinavia_1219.gif|pisi|[[Põhjala]] ([[Põhjamaad]]), [[1219]]]]
 
*[[12. sajand]]i algus – [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] [[Novgorodi vürst|vürsti]] Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist [[Adsel]] [[Koiva]] jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
*[[1111]] – Novgorodi vürsti sõjaretk.
*[[1113]] – Novgorodi vürst Mstislav korraldas [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] allikate põhjal võiduka retke "[[tšuud]]ide" vastu ja võitis neid "Boru peal" (oletatavasti [[Irboska]] või [[Metsepole]]).
*[[1116]] – Novgorodi vürsti Mstislavi juhtimisel korraldasid [[Novgorodi vabariik|novgorodlased]] ja [[Pihkva vürstiriik|pihkvalased]] sõjakäigu maalaste vastu. 1. novembril langes nende kätte [[Otepää linnus]]. Novgorodlased ja pihkvalased laastasid külasid ja pöördusid tagasi paljude vangidega.
*[[1130]] – Novgorodi vürst Mstislav saatis oma pojad [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod]]i, [[Izjaslav Mstislavitš|Izjaslav]]i ja [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]]i [[Novgorod]]i, [[Polotsk]]i ja [[Smolensk]]i vägedega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapeti mehi, põletati elamuid, naised ja lapsed viidi vangi.
*[[1131]] – Novgorodi vürsti sõjaretk.
201. rida:
*1176/77 – vene kroonikates kirjutati, et kogu eestlaste maa läheb Pihkva vastu. Toimus ka lahing, kus eestlased tapsid ka mitmeid nimekaid venelasi ja samas hukkus ka palju eestlasi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 20" />.
*[[1179]] – Novgorodi vürsti sõjaretk
*1179/80 – Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale [[Adsel]]iAdseli. Kohalikud elanikud lahkusid kodudest ja tõmbusid kuni mereni.
*[[1187]] – Läänemere idakaldalt pärit meresõitjate (täpne päritolu on ebaselge) röövretk Rootsi idarannikule, tapeti 2. [[Uppsala peapiiskop]] Johannes ja riisuti ning hävitati kaubalinn [[Sigtuna]], mille järel linna tähtsus kaubanduslinnana hääbus ning tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus [[Visby]] [[Ojamaa]]lOjamaal.
*[[1190]] – Pihkvalased tapsid salga eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge [[Peipsi]]le.
*[[1191]] – Eestis on [[päikesevarjutus]] ja nähtuse selgitamiseks süüdistavad eestlased, et sel ajal seal viibinud [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theodorich]] olevat päikese ära söönud<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21" />.
208. rida:
*[[1192]] – suvel läkitas Jaroslav pihkvalasi Otepääd maha põletama.
*[[1193]] – kuulutas [[paavst]] [[Coelestinus III]] välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu ([[Põhjala ristisõjad]]).
*[[1195]] – toimus rootslaste ja koos nendega [[ojamaa]]lasteojamaalaste ja sakslaste rüüsteretk, väepealik [[Jarl]]i juhtimisel [[Virumaa]]le.
*umbes [[1197]] – sakslased (eesotsas [[Toreida Theodorich]]), rootslased (eesotsas [[Jarl Birger Brosa]]) ja ojamaalased tegid rüüsteretke [[Virumaa]] rannikule<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21" />. Taani allikad räägivad, et 1197 oli [[Knud VI|kuningas Knud]] teinud sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />.
 
==== 13. sajand kronoloogiliselt ====
{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
 
*[[1203]] – kevadel korraldasid saarlased 16 laevaga sõjaretke Lõuna-Rootsi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22" />. Tagasi tulles peatusid nad [[Visby]] sadamas, kus neid ründasid Liivimaale minevad saksa [[ristisõdijad]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22" />.
*[[1206]] – [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] ja [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]]i [[Anders Sunesen]]iga retk [[Saaremaa]]leSaaremaale.
*[[1207]] – ilmselt [[2. veebruar]]il andis [[Albert (Riia piiskop)|piiskop Albert]] Liivimaa üle Saksa [[Philipp (Saksa kuningas)|kuningale Philippile]] ja sai seejärel Liivimaa [[lään]]ina tagasi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22" />.
*[[1208]] – [[Mõõgavendade ordu]] ja [[latgalid]] rüüstasid [[Ugandi]]t ja aasta lõpus ka [[Sakala]]tSakalat
*1208 – Ugalaste ja [[sakala]]stegasakalastega sõjaretk latgalite alale, [[Beverini linnus]]e edutu piiramine
*1208 – latgalite sõjakäik pealike [[Russin]]i ja [[Waridote]] juhtimisel Sakalale
*[[1210]] – [[Novgorodi vürst]]i [[Mstislav Mstislavitš]] Udatõi ja ta venna [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] vürsti [[Vladimir Mstislavitš]]i sõjakäik märtsis eestlaste vastu [[Torma]] ja Ugandisse. Ugalased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse [[Otepää]]l, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
*[[1210]] – [[Ümera lahing]], [[Gauja jõgi|Gauja]] (Koiva) lisajõe [[Jumara jõgi|Jumara]] ([[Ümera jõgi|Ümera]]) suudme lähedal
*[[1211]] – pihkvalaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
*[[1212]] – jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
*[[1212]] – sõlmiti kolmeks aastaks [[Turaida vaherahu]]
*[[1215]] – toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone – [[Riia lahing (1215)|Riia piiramine]]
*[[1215]] – sakalased [[Lembitu]] juhtimisel tungisid Pihkvamaale ja vallutasid ajutiselt Pihkva, saades suure röövsaagi.
*[[1216]] – Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugalastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas.
*[[1217]] – Novgorodlaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
*[[1217]] – [[Madisepäeva lahing]]
*[[1218]] – ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub maalastelt Ordule.
*[[1219]] – maabusid [[Lindanise]] [[linnus]]elinnuse juurde [[Taani]] ristisõdijad, [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]]iks nimetatud [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]], [[Rügen]]i lääneslaavlaste [[vürst]]i [[Vitslav I]] ja [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna ([[Lindanise lahing]]) ja [[Põhja-Eesti]]
*[[1219]] – Novgorodlaste röövretk, vürst Vsevolodi juhtimisel liivlaste alale, [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] äärde. Ordu teine retk Novgorodlaste alale.
*[[1220]] – suvel tungis [[Läänemaa]]le rootslaste vägi eesotsas [[Rootsi kuningas]] [[Johan I]]
*[[1221]] – Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Lätimaalt Ugandit, piirasid [[Venden]]it. [[Ordu 1221. aasta sõjaretked Venemaale|orduvägede kolmas retk]] novgorodlaste vastu.
239. rida:
*1223 – [[Ümera lahing (1223)|II Ümera lahing]]
*1223 – [[Tarbatu lahing|Tarbatu linnus]]e piiramine
*1223 – Taani kuninga [[Valdemar II]] vangisoleku ajal, hõivasid sakslased [[1225]]. aastal taanlastelt [[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]
*1227 – [[Valdemar II]] kaotuse järel Põhja-Saksamaa vürstiriikidega alustasid pealetungi Taani aladele ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka [[Tallinna linnus]]e
*1227 – alistas [[Mõõgavendade ordu]] viimase eestlaste tugipunkti – [[Muhu]] linnuse
*[[1228]] – Mõõgavendade ordu ja [[Pihkva vürstiriik]] sõlmisid lepingu, milles ordu lubas abi Pihkvale neid ohustava [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ja Pihkva lubas abi ordule neid ohustava [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] vastu.
*1228 – ordu loovutas [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]-le Põhja-Eesti alad: [[Harjumaa]], [[Virumaa]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]].
 
===Rauaaja ühiskondlik kord, haldus- ja asustussüsteem===
254. rida:
13. sajandi alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.<ref name="ELCl9" /> Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' (Revala), ''Harria'' (Harju), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem Läänemaa), ''Osilia'' (Saaremaa), ''Saccala'' (Sakala), ''Jervia'' (Järva), ''Vironia'' (Viru), ''Ugaunia'' (Ugandi). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''Vaiga'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' (Mõhu), ''Nurmegunde'' (Nurmekund), ''Alempois'' ja [[Soontagana]]<ref name="BUUuq" />. (Vt ka [[Muinaskihelkondade loend maakonniti]]).
 
On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]isajandi muistse vabadusvõitluseni, kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks [[1200]] oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.<ref name="WByPX" /> Tõenäoliselt kutsuti kohalikke ülikuid ka paiguti germaani hõimujuhtide eeskujul [[kuningas|kuningateks]]. On oletatud, et eesti ülikud lasid muinasaja lõpul ise püstitada mõningaid kirikuid, {{kas|et sellega ennetada nende vastast ristisõda ja sulandada peamiselt kristlikku Euroopasse.}} Sellele viitab ka see, et paljud vanimad kirikud on püstitatud muistsetele pühapaikadele, ja nende ehituses on ärakasutatud oletatavasti kohalike ülikute haudadel olnud [[trapetsiaalsed hauaplaadid]].<ref name="4s5Tb" /><ref name="oZw8E" />
 
===Rauaaegseid asundusi===
289. rida:
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16">Vahtre 2007. Lk 16</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17">Vahtre 2007. Lk 17</ref>
<ref name="XY8bh">[[Tõnno Jonuks]]. [http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades".] ''Mäetagused'' 23, 2005, lk 133</ref>
<ref name="qXSUg">Tvauri 2012, lk 27</ref>
<ref name="Maesalu2012">[[Ain Mäesalu]]. [http://www.kirj.ee/public/Archaeology/2012/sup_vol_1/arhe-keava-2012-195-200.pdf Could Kedipiv in East-Slavonic Chronicles be Keava hill fort?]. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 1, 195–200, 2012</ref>▼
<ref name="Cd721">[[Ain Mäesalu]], [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu], www.sirp.ee, 1. oktoober 2001</ref>
<ref name="tvauri3132">Tvauri 2012, lk 31–32</ref>▼
<ref name="A9ihI">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30, 47</ref>
▲<ref name="Maesalu2012">[[Ain Mäesalu]]. [http://www.kirj.ee/public/Archaeology/2012/sup_vol_1/arhe-keava-2012-195-200.pdf Could Kedipiv in East-Slavonic Chronicles be Keava hill fort?]. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 1, 195–200, 2012</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Vahtre 2007. Lk 18</ref>▼
<ref name="9Yc6g">Tvauri 2012, lk 30–31</ref>
▲<ref name="tvauri3132">Tvauri 2012, lk 31–32</ref>
▲<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Vahtre 2007. Lk 18</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 19">Vahtre 2007. Lk 19</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 20-21">Vahtre 2007. Lk 20–21</ref>
302. rida:
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21">Vahtre 2007. Lk 21</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22">Vahtre 2007. Lk 22</ref>
<ref name="tfLjC">[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.</ref>
<ref name="ELCl9">Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)</ref>
<ref name="BUUuq">[[Jüri Uluots]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august</ref>
325. rida:
==Välislingid==
{{commonskat|Ancient Estonia}}
* [[Andres Tvauri]], [http://tallinn.ester.ee/record=b2743823~S1*est The migration period, pre-viking age, and viking age in Estonia], Tartu Ülikooli Kirjastus, [[2012]]
* [[Andres Tvauri]], [http://www.arheo.ut.ee/05EA1Tvauri.pdf Keskmise rauaaja uurimine], Eesti arheoloogia, 1, Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005
*[[Valter Lang]], [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg]. Õppematerjale. Tartu, 2003
* [[Aivar Kriiska|Kriiska]], [[Tõnno Jonuks|Jonuks]], [[Peeter Kraas|Kraas]], [http://tutulus.ee/muinasesemed/sisukord.html Eesti muinasesemed] Tutulus
 
{{Eesti artiklid}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_esiajalugu"