Šokolaad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
15. rida:
Kakaoube viidi laiali meritsi või kanti seljas punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis, tee ja kohv jõudsid hiljem. Šokolaadijoogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna [[Hispaania]]s olid kakaojoogid tuntud vaid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis šokolaad alles aastakümnete pärast. [[Prantsusmaa]]le jõudis jook [[1615]]. aastal, kus vastne [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|Prantsusmaa kuninganna]] [[Austria Anna]] kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus. [[Inglismaa]]le jõudis šokolaad [[1650]]. aasta lõpul, kus see saavutas suure populaarsuse. Juba seitse aastat hiljem avati esimene šokolaadituba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks, šokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks.
Šokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest šokolaadikamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. [[18. sajand]]i lõpul hakati šokolaadijookidele lisama ka piima. [[1765]]. aastal avati Ameerika mandril [[Massachusetts]]is esimene šokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest šokolaadijoogimassi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. [[19. sajand]] tõi tormilise arengu Euroopas šokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuses. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvel- ehk söögišokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama
Šokolaadi leiutajaks peetakse [[Bristol]]is firmat Fry&Sons’i, mis müüs aastal [[1847]] toodet, mida paljud peavadki esimeseks maiustusena müüdud šokolaaditahvliks.
| |||