Näivtakistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
16. rida:
[[Pilt:Widerstand_Zeiger.svg|pisi|Näivtakistuse [[vektor]]diagramm komplekstasandil]]
Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on [[induktiivtakistus]] <math>X=X_L=\omega L=2\pi fL </math> ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus on [[mahtuvustakistus]] <math>X=X_C=-\frac1{\omega C}=-\frac1{2\pi fC}</math>. Seega on impedants sagedusest <math>f</math> sõltuv suurus. Seda sagedussõltuvust nimetatakse ka impedantsi sagedusspektriks ehk impedantsi [[Spekter|spektriks]].
Induktiivtakistust loetakse positiivseks (<math>X_L>0</math>) ja mahtuvustakistust negatiivseks (<math>X_C<0</math>). Näivtakistust saab esitada [[kompleksarv]]u kujul kas komponentide <math>R</math> ja <math>X</math> kaudu (graafiliselt [[koordinaadisüsteem|ristkoordinaatides]]) või faasinurga <math>\varphi</math> kaudu ([[polaarkoordinaadid|polaarkoordinaatides]]):
37. rida ⟶ 39. rida:
Kui kogujuhtivuse ja kogutakistuse moodulite vahel kehtib seos <math>Y=1/Z</math>, siis reaalosa ja imaginaarosa jaoks lihtne pöördseos ei kehti, sest aktiiv- ja reaktiivtakistuslike osade ühendusviisid on erinevad: impedantsi puhul on ühendus järjestikune ja kompleksjuhtivuse korral paralleelne.
Otseselt vastab esitusele <math>\underline Z=R+\mathrm jX </math>aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse järjestikühendus. Suurema arvu elementidega lülituste korral või elementide paralleelse ühenduse korral avalduvad ''R'' ja ''X'' kõikide lülituste elementide parameetrite kaudu ja osutuvad sagedusest sõltuvateks.
Komplekstakistuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[komplekstakistuse mõõtur]]eid.
| |||