Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 1180 baiti ,  5 kuu eest
P
pisitoimetamine
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimimiseks.
 
Vitamiinid avastas [[Tartu Ülikool]]is töötav arst [[Nikolai Lunin]] [[1880]]. aastal.<ref name="xEPh9" />
 
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.
 
Enamik vitamiine ning vitamiinirühmade [[vitameer]]e ja [[isomeer]]e (sh fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]]id, [[eelvitamiinid]], [[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
Mitmed vitamiinid osalevad teatavate [[kude]]de ja [[elund]]ite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin [[luustumisprotsess]]i, A-vitamiin – [[epiteel]]i arenemist, C-vitamiin – [[sidekude|sidekoe]] kasvu, E-vitamiin – [[loote areng|loote arenemist]] jne.<ref name="bp3OW" />
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref name="Funk" />, kasvuks<ref name="Funk4" />, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref name="Funk4" />, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref name="Funk" /> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref name="Funk" />, mida elusorganismid, enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref name="Funk" /><ref name="Funk4" />
 
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev [[vitamiinivaegus]] võib olla organismile kahjulik ning koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]], [[skorbuut]], [[beriberi]], [[pellagra]] jpt.<ref name="1su1TFunk4" /><ref name="Funk41su1T" /> või koguni surma.<ref name="LPsIW" />
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref name="Funk" />[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref name="XKPAN" />
 
===Eddy ja Hawley definitsioon (1941)===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis "We need vitamins" püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: vitamiinid on orgaanilised või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref name="cpnZQ" />
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota.
<ref name="QrPsf" />
===M. Zilmeri jt definitsioon (2010)===
 
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Zilmer" />
 
===Termin biokeemia kaudu===
 
Enamik vitamiine ning nende [[vitameer]]e ja [[isomeer]]e on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon]]id, [[eelvitamiinid]] <ref name="jsIKK" />,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref name="Funk4" />, [[kofaktor]]id<ref name="IQCaP" />, ([[koensüümid]]e<ref name="Zilmer" /><ref name="jsIKK" /> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Zilmer" />, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Zilmer" />, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]], aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
 
Vitamiinid on vajalikud enamikule:
 
*[[taimed]]ele – looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref name="H8snF" />
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]] – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref name="AxGnW" /><ref name="DCW9r" /><ref name="Dxu4z" />
*[[bakterid|bakteritele]] – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref name="4Ee2M" />);<ref name="HM0yM" /><ref name="KOror" /><ref name="Nwyge" /> meditsiiniliselt olulised bakterid on enamikus [[heterotroof]]id<ref name="RE6Wj" />
*[[seened|seentele]] – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogilisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref name="Fxupd" />
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref name="czdVq" />
*[[putukad|putukatele]] – enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]ivitamiini. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ja arenguks ning haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad).;<ref name="OL8Rz" /><ref name="Xg7tk" /><ref name="MZwZ0" /><ref name="WFG5M" />
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref name="nSaK8" /> Enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajab erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref name="J9VmeAn2p3" /><ref name="SoE92J9Vme" /><ref name="An2p3SoE92" />
:*inimestele<ref name="Zilmer" /> – tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ivitamiini, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu. Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne) või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref name="aiqlt" />
*Aastail [[1895]]–[[1896]] õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref name="tLl8g" />
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120 &nbsp;°C ning milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref name="WLSWe" />
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref name="XZaWs" /> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust "neutraliseerivat tegurit", mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref name="9jxr6" /><ref name="46owT" /><ref name="e38ln" />
*Aastail [[1906]]–[[1912]]–1912 uuris Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ja ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref name="KCb8m" />
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref name="z7AvvKCb8m" /><ref name="KCb8mz7Avv" /><ref name="7f6xX" />
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref name="VHrpm" /> Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref name="eCsgX" /> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[Oliiviõli|oliiviõlisoliiviõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref name="Ig5d8" />
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks A ja vesilahustuvaks faktoriks B.<ref name="luaLo" />
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''<nowiki>'</nowiki>iks.<ref name="IUYgc" />Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''<nowiki>'</nowiki>iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref name="3LtTl" /><ref name="tGhew" />Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]]–[[1912]]1910–1912 uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 &nbsp;kg riisikliidega<ref name="8tAXm" />) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5 &nbsp;mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref name="yPEw2" />) ravitoime mitmetele haigustele.<ref name="sEvgV" /> Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref name="nrjIX" />
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref name="7NJ8v" />
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks ka haigusliku seisundi [[Kuiv keratokonjunktiviit|kuiva silma]] ennetamiseks ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A'' (''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref name="nWMdn" />
 
Kuna erinevate teadlaste (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu "-e”e" lõpuga "-ine”ine". Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga "vitamiin" ehk nimetustega A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref name="SjztL" />
 
'''Mõne tuntuma vitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
! Aasta || Tavatermin || Avastaja || [[Nobeli auhind]] ja/või avastus
|-
| [[1881]] || Termin ''unknown substances essential to life'' || [[Nikolai Lunin]] || Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: [[hiir]]ed)
|-
| [[1882]] || [[Beriberi]] ravi ([[Jaapan]]is) || parun [[Takaki Kanehiro]] || Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: [[koer]]ad, [[mereväelane|mereväelased]])<ref name="TYik8" />
|-
| [[1901]] || ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]'' (hilisem biotiin) avastamine|| [[Eugene Wildiers]] || [[Pärm]]i [[kasvufaktor]]id (biotest: [[pärm]]ikultuur)<ref name="H0oHk" />
| [[1906]] || Termin ''accessory growth factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, [[kana]]d)
|-
| [[1910]] || Riisiterade koorest valmistatud aktiivne kontsentreeritud faktor ''oryzanin'' || [[Umetarō Suzuki]] || ''oryzanin''(hilisem B<sub>1</sub>vitamiin) [[polüneuriit|polüneuriidi]],[[beriberi]] ravi, (biotest: [[kana]]d)
|-
| [[1912]] || Termin ''accessory factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisafaktorid
|-
| [[1912]] || Termin ''vitamine'' || [[Kazimierz Funk]] || ''vita-amine''
|-
| [[1913]] || Rasvlahustuv faktor „A“"A" ja vesilahustuv faktor „B“"B" || [[Thomas Burr Osborne (biokeemik)|Thomas Burr Osborne]], [[Lafayette Benedict Mendel]], [[Elmer Verner McCollum]], [[Marguerite Davis]] || Kahte tüüpi lisafaktorid
|-
| [[1919]]–[[1920]] || faktorite „A“"A",“B“"B",“C“"C" jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A-, B-, C-, D-vitamiin – vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref name="UztsM" />
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seotult"
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref name="s3wEA" /><ref name="UUMGS" /> || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || Publikatsioon ajakirjas Biochemical Journal 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem [[Willsi faktor]] ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
|-
| [[1929]] || [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]] || [[Christiaan Eijkman]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] (B<sub>1</sub>-vitamiin ja beriberi)
|-
| [[1929]] || Kasvusoodustavad faktorid toidus || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest
|-
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] keemiline eraldamine<ref name="wTWph" />
|-
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al.'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1931]] || [[H-vitamiin]] || [[Paul György]] || [[Naha faktor]]i kirjeldamine, hiljem [[H-vitamiin|biotiin]]
| [[1933]] || [[L-vitamiin]] (sh [[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]] ja [[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]) || [[Warō Nakahara]] ''et al.'' || [[Imetamisfaktor]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
| [[1933]] || [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiini]] ehk [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] avastamine ja eraldamine || [[Roger John Williams]] || [[Pantoteenhape|pantoteenhappe]] kui [[kasvufaktor]]i avastamine ja eraldamine (biotest: ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'')
|-
| [[1934]] || [[Pernitsioosne aneemia]] || [[George Hoyt Whipple]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimise ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
|-
| [[1934]] || [[Pernitsioosne aneemia]] || [[George Richards Minot]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimise ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
|-
| [[1934]] || Makrotsütaarne [[aneemia]] ja [[pernitsioosne aneemia]] || [[William Parry Murphy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimise ja pernitsioosse aneemia ravimise eest inimestel
|-
| [[1934]] || [[Antihemorraagiline faktor]] || [[Carl Peter Henrik Dam]] || Antihemorraagiline faktor, hilisem [[K-vitamiin]] (biotest: [[kana]]d)
|-
| [[1935]] || [[J-Vitamiin|J-vitamiin]] || [[Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin]] || [[Antipneumooniline faktor]] tsitruseliste viljadest (tänapäeval [[koliin]] ehk B<sub>4</sub>vitamiin)<ref name="L6kPm" />(biotest: [[merisiga|merisead]])
<ref name="jPV0M" /><ref name="7dqkD" /><ref name="YENrC" /> (biotest: rotid)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C-vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]ivitamiini uurimisel"
|-
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[A-vitamiin]]ivitamiini ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]igavitamiiniga" seonduvalt<ref name="QSMxg" />
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
|-
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Carl Peter Henrik Dam]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] (K-vitamiini avastamine)
|-
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W. Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref name="3xYA5" />
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
|-
| [[1957]] || [[Q-275|Q 275]] hilisem [[koensüüm Q]] üks liikmeist ([[Q-vitamiin]]i nomenklatuur) || [[Frederick L. Crane]] || ubikinooni avastamine <ref name="o5Rbk" />
|-
| [[1965]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Robert Burns Woodward]] || [[Nobeli keemiaauhind]] mitmete molekulide [[orgaaniline süntees|orgaanilise sünteesi]] eest
|-
| [[1979]] || [[PQQ-vitamiin]] (''pyrroloquinoline quinone'')<ref name="gdoXp" /><ref name="Vh0Ns" /><ref name="BlMTe" /> || Jaapani teadlased || Kasv ja immuunsus
=== Ladina tähestiku alusel ===
 
Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920–1922<ref name="eTQ8Mz87Ln" /><ref name="z87LneTQ8M" />, kui vitamiinide keemilist koostist veel ei tuntud.<ref name="bp3OW" />
 
Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmele vitamiinile antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.
!Keemiline põhinimetus
!Lahustuvus
!Seos haigusliku seisundiga
 
|-
|[[A-vitamiin]]
|[[retinoidid]]
|rasv
|rasv
|
 
|-
|[[A2-vitamiin|A<sub>2</sub>-vitamiin]]
|rasv
|
 
|-
|[[AD3-vitamiin|AD<sub>3</sub>-vitamiin]]
|
|
 
|-
|[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]
|[[tiamiin]]
|vesi
| aneuriin, antiberiberi, [[antineuriitne]]
 
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref name="cMOtH" />
|[[riboflaviin]]
|vesi
|[[nikotiinhape]], [[niatsiin]], [[nikotiinamiid]]
|vesi
|[[antipellagra]]
 
|-
|vesi
|
 
|-
|[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]
|[[pantoteenhape]]
|vesi
|
 
|-
|[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]
|[[püridoksiin]], [[püridoksamiin]]
|vesi
|antidermatiitne
 
|-
|[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] ka [[H-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref name="zCyNb" />
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
|
 
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] ka [[biotiin]]<ref name="n8qGc" />
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
|
 
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]]
|[[inositool]] [[müoinositool]]
|vesi
|antisklerootiline
 
|-
|[[foolhape]]
|vesi
|antianeemiline
 
|-
|[[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]] ka [[S-vitamiin]]
|[[foolhape]]
|vesi
|antianeemiline
 
|-
|[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]
|[[kobalamiinid]]
|vesi
|''aquacobalamin''
|
|
 
|-
|[[B12b-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]]<ref name="mFWiD" />
|
|
 
|-
|[[B12c-vitamiin|B<sub>12c</sub>-vitamiin]]<ref name="PkmWk" />
|
|
 
|-
|[[B12d-vitamiin|B<sub>12d</sub>-vitamiin]]<ref name="PkmWk" />
|
|
|
 
|-
|[[B13-vitamiin|B<sub>13</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[B14-vitamiin|B<sub>14</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[B15-vitamiin|B<sub>15</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[B16-vitamiin|B<sub>16</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[B17-vitamiin|B<sub>17</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[B22-vitamiin|B<sub>22</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref name="9FrsH" />
<ref name="J2pup" />
|[[folaat]]
|vesi
|antianeemiline
 
|-
|
|
 
|-
|[[BT-vitamiin|B<sub>T</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref name="g9vxI" />
 
|-
|[[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]] (hilisem [[biotiin]])<ref name="zQYkq" />
|
|vesi
|
 
|-
|[[B-rühma vitamiinid]]
|vesi
|
 
 
|-
|[[C-vitamiin]] [[askorbiinhape]]
|[[L-askorbaat]]
|vesi
|[[ergokaltsiferool]]
|rasv
|[[antirahhiitiline]]
 
|-
|rasv
|
 
|-
|[[D3-vitamiin|D<sub>3</sub>-vitamiin]]
|rasv
|
 
|-
|[[E-vitamiin]]
|rasv
|
 
|-
|[[F-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref name="C2cG2" />
|[[riboflaviin]]
|vesi
|-
|[[H-vitamiin]]
|[[Biotiin]]
|vesi
|seborröavastane
|-
|[[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]]
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
|juuste hallinemise vastane
 
|-
|[[I-vitamiin]] ka [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref name="zCyNb" />
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
|
 
|-
|[[J-vitamiin|J-vitamiin]]
|
|vesi
|antipneumooniline
 
|-
|rasv
|
 
|-
|[[K2-vitamiin|K<sub>2</sub>-vitamiin]]
|rasv
|
 
|-
|[[K3-vitamiin|K<sub>3</sub>-vitamiin]]<ref name="4n3lo" />
|vesi
|
 
|-
|[[K4-vitamiin|K<sub>4</sub>-vitamiin]]<ref name="4n3loVh0Ns" /><ref name="Vh0Ns4n3lo" />
|[[menadiool]]id
|rasv
|
 
|-
|[[L-vitamiin]]
|
|
 
|-
|[[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]]
|
|
 
|-
|[[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]
|
|
 
|-
|[[M-vitamiin]]<ref name="JPSkX" /><ref name="34kuZ" />
|vesi
|
 
|-
|[[N-vitamiin]] ka [[p-aminobensoehape|Vitamiin PABA]]
|vesi
|
 
|-
|[[P-vitamiin]] (''citrin'')<ref name="OVqHE" />
|
|
 
|-
|[[p-aminobensoehape|PABA-vitamiin]] ka [[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[P4-vitamiin|P<sub>4</sub>-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[P-P-vitamiin]]
|vesi
|
 
|-
|[[Q-vitamiin]]
|rasv
|
 
|-
|[[R-vitamiin]], ka [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]]
|[[foolhape]]
|vesi
 
|-
|[[S-vitamiin]], ka [[B11-vitamiin|B<sub>11</sub>-vitamiin]]
|[[foolhape]]
|vesi
|vesi
|
 
|-
|[[U-vitamiin]]
|[[S-metüülmetioniin]]
|vesi
|haavandivastane
 
|-
|
|
 
|-
|[[X-vitamiin]] (hilisem [[E-vitamiin]])
<u>Märkused</u>
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Tänapäeval omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]idvitamiinid ja [[K-vitamiin]]id).<ref name="SC1wL" />
 
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
==Inimese vitamiiniallikad==
Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida.
Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, enamasti taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks [[K-vitamiin]], [[biotiin]], [[pantoteenhape]], [[niatsiin]]) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora.
Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks [[trüptofaan]]i rohkuse korral sünteesitakse temast [[niatsiin]]i, [[nahk|naha]]rakkudes toimub [[ultraviolettkiirgus]]e toimel [[kaltsiferoolid|D-vitamiini]] süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk [[eelvitamiin]]i, suudab organism seda vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiinidest]]est piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest [[karotenoidid]]est sünteesitakse [[A-vitamiin]]ivitamiini).
* toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
* seedekulgla mikrofloora tegevus.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]] peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref name="bKd8X" />
 
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potentsikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja dr. [[H. C. Sherman]] [[A-vitamiin]]ivitamiini ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kelle vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4-nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 g/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref name="bKd8X" />
 
Paljud paralleelselt kasutatavad ühikusüsteemid põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiinistandardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]]i (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17.–[[20. juuni|20. juunil]]l [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref name="e0Uik" />
 
== Vastunäidustused ==
 
==Etümoloogia==
Termin ”vita"vita-amine”amine" on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ''life'' + ''amine'', algselt neis sisalduva [[lämmastik]]u tõttu.<ref name="eTQ8M" />
 
==Vaata ka==
== Viited ==
{{viited|1=3|allikad=
<ref name="xEPh9">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 599, [[1970]].</ref>
<ref name="Zilmer">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138–171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
<ref name="bp3OW">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]] [[1970]], lk 598–599.</ref>
<ref name="Funk">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up [[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]], Wiesbaden:J.F.Bergmann,] , (vaadatud 7.05.2013, saksa keeles)]</ref>
<ref name="Funk4">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Casimir Funk (1914), lk 4–5.]</ref>
<ref name="xEPh9">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 599, [[1970]].</ref>
<ref name="bp3OW">[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]] [[1970]], lk 598–599.</ref>
<ref name="KlPOk">Lee Russell McDowell 2000</ref>
<ref name="z87Ln">[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, nr 455 (150/33/57)</ref>
<ref name="gjI3Y">A. McGill 1911</ref>
<ref name="Zilmer">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138–171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
<ref name="hCzez">[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline(vaadatud 19.05.2013)]</ref>
<ref name="V0tYG">[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''],(vaadatud 26.08.2013)</ref>
<ref name="qZNBM">Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)]</ref>
<ref name="s00eJ">Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)]</ref>
<ref name="Funk">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up [[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]], Wiesbaden:J.F.Bergmann,] , (vaadatud 7.05.2013, saksa keeles)]</ref>
<ref name="Funk4">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Casimir Funk (1914), lk 4–5.]</ref>
<ref name="1su1T">Kazimierz Funk. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdfvaadatud (03.06.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="LPsIW">[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
<ref name="XKPAN">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
<ref name="cpnZQ">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7–18, [[1941]], [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="QrPsf">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="QTPZv">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="KlONr">David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary)(vaadatud 29.08.2013)</ref>
<ref name="jsIKK">[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>
<ref name="IQCaP">http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>
<ref name="An2p3">Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]</ref>
<ref name="CwbEM">Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false(vaadatud 19.05.2013)]</ref>
<ref name="nSaK8">Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>
<ref name="H8snF">S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, ''Plant Tissue Culture: Theory and Practice'', Revised Edition, lk 45–46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false(vaadatud 10.05.2013)]</ref>
<ref name="J9Vme">F. Gowland Hopkins, 1912</ref>
<ref name="SoE92">Institute of Medicine, DRI, 2000</ref>
<ref name="aiqlt">[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5(vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="tLl8g">Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up(vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="WLSWe">[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up(vaadatud 25.05.2013) ]</ref>
<ref name="XZaWs">[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref>
<ref name="9jxr6">Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27–28, 1914</ref>
<ref name="46owT">[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)]</ref>
<ref name="e38ln">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="KCb8m">[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="z7Avv">Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref>
<ref name="7f6xX">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="VHrpm">[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences,(vaadatud 18.08.2013)]</ref>
<ref name="eCsgX">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="Ig5d8">[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="luaLo">Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="IUYgc">Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>
<ref name="3LtTl">[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9–10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]</ref>
<ref name="tGhew">Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up(vaadatud 26.04.2013)]</ref>
<ref name="8tAXm">Funk, lk 34, 1914</ref>
<ref name="yPEw2">Funk, lk 34,38, 1914</ref>
<ref name="sEvgV">Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>
<ref name="nrjIX">Funk, lk 80, 1914</ref>
<ref name="7NJ8v">Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35–36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up(vaadatud 25.05.2013) ]</ref>
<ref name="nWMdn">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9–10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="SjztL">Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf(vaadatud 4.08.2013)]</ref>
<ref name="TYik8">Kazimierz Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]).(vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
<ref name="H0oHk">Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010,(vaadatud 30.08.2013)</ref>
<ref name="r3S21">[[Ragnar Berg]], tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], [http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors''], New York: A.A. Knopf, lk 21, [[1923]]vaadatud (26.08.2013) (pdf)</ref>
<ref name="ezKs5">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref name="jPV0M">G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref>
<ref name="7dqkD">[http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref>
<ref name="YENrC">Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false(vaadatud 15.06.2013)]</ref>
<ref name="QSMxg">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
<ref name="mFWiD">E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009,(vaadatud 23.06.2013)</ref>
<ref name="PkmWk">E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395.PMCID: PMC1198009,(vaadatud 23.06.2013)</ref>
<ref name="9FrsH">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`i raamatu osaline(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="J2pup">Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="g9vxI">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up ''The vitamins: chemistry, physiology, pathology.'', Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954,(vaadatud 31.08.2013)</ref>
<ref name="4n3lo">Ian K. M. Morton et al. 1999</ref>
<ref name="JPSkX">William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref>
<ref name="34kuZ">[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false(vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="OVqHE">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="YSKT1">[http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com]</ref>
<ref name="BVLXm">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941,(vaadatud 28.08.2013)</ref>
<ref name="dieZF">[http://www.dailyhealthmagazine.com/vitamin-v/ ''DAILYHEALTHMAGAZINE''(vaadatud 5.09.2013)]</ref>
<ref name="FeqwR">[[Herbert McLean Evans]], [[Katharine Scott Bishop]], ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, [[1922]]) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up(vaadatud 14.07.2013)]</ref>
<ref name="SC1wL">[[David A. Bender]], ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf(vaadatud 27.08.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="pGOwl">Norman 1979</ref>
<ref name="bKd8X">Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941(vaadatud 11.09.2013)</ref>
<ref name="e0Uik">''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270–277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture(vaadatud 11.09.2013)</ref>
<ref name="x0DwH">Novaator, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/vahihaiged_tarbivad_nende_tervisele_ulimalt_ohtlikku_nonimahla/ Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla], 8.07.2010, (vaadatud 21.07.2014)</ref>
}}
 
==Kasutatud publikatsioonid ==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31–39, [[1880]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5(vaadatud 13.05.2013)]
*[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
*[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf(vaadatud 13.05.2013)] (pdf)
*[[Elmer Verner McCollum]]. ''The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health'', [[1918]], The MacMillan Company,[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
*[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up(vaadatud 7.05.2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf, 1929. Viosterol(vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON '' PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''](vaadatud 9.09.2013) ([[1978]]) ''
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''](vaadatud 9.09.2013) ([[1978]]) ''
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline(vaadatud 12.05.2013)]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP(vaadatud 12.05.2013)]
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914–1939'', pg 79–98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline(vaadatud 5.05.2013)
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509–528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline(vaadatud 16.04.2013)]''
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/(vaadatud 4.05.2013)]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)]
75 447

muudatust