Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
P pisitoimetamine
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
{{keeletoimeta}}
'''Ubikinoonid''' ehk '''Q-vitamiin''' ehk '''vitamiin Q''' ja '''koensüüm Q''' on lähedase ehituse ja [[antioksüdant|antioksüdantse]]se toimega [[vitamiinilaadsed biomolekulid|vitamiinilaadsete biomolekulide]] ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite rühm, ka aktiivsed [[koensüümid]], mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel. Ubikinoonide rühma erinevad liikmed on tegevad enamikus [[prokarüoot|prokarüootsetes]]setes ja [[eukarüoodid|eukorüootsetes]] [[organism]]ides, kuid inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q<sub>10</sub>, 2–7% langeb Q<sub>9</sub> arvele.
 
Q<sub>10</sub>-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline [[vitamiin]] enamiku organismide puhul. Kuna toit on oluline ubikinoonide allikas, siis normaalse füsioloogia korral sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus Q<sub>10</sub> inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil.
29. rida:
 
===Biofunktsioonid===
Inimorganismis on ta lipofiilses keskkonnas (vere [[lipoproteiin]]id, [[plasmamembraan]], mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav [[antioksüdant]]. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu, seda eriti just [[LDL]] partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude [[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad [[dehüdrogenaasid]] olulisel kohal [[adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadi]] (ATF) aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine.
Q-vitamiin ja selle ühendid on olulised [[tsitraaditsükkel|tsitraaditsükli]] ensüümide töös ning [[E-vitamiin]]i ringluses.
 
===Vaegus===
Q-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on mõningase vaeguse teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes [[maks]]amaksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q<sub>10</sub> vormi. Vananemisel ja haiguste ([[südamehaigus]]ed, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired, [[kõrgvererõhktõbi]], [[diabeet]] jne) korral vähenevad Q-vitamiini varud inimorganismis. [[B-rühma vitamiinid]]e vaeguse korral alaneb [[maks]]amaksa võime toota koensüümi Q. Teatud vaeguse võib tingida ka [[kolesterool]]ikolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.
 
Vaeguse esmasümptomid:
50. rida:
===Manustamine===
[[Soovitatav päevane kogus]] ehk RDA on:
* '''meestel''' 10–12 &nbsp;mg
* '''naistel''' 10–20 &nbsp;mg
* '''lastel''' 5–10 &nbsp;mg
* '''imikutel''' 3–8 &nbsp;mg
* '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 15–25 &nbsp;mg.
 
Vitamiin Q puhul on vaja silmas pidada kolmetasemelist lähenemist:
* absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10–25 &nbsp;mg (RDA)
* tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30–50 &nbsp;mg
* terapeutiline tase algab 90 &nbsp;mg.
 
Tema õige manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, [[stenokardia]], isheemiatõve, insuldi, kõrgvererõhktõve, kardiomüopaatia, parodontiidi, liigeste põletiku, kilpnäärme ületalitluse, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete (sh [[autoimmuunhaigused]]) lihasdüstroofia, [[pankreatiit|pankreatiidi]] jt haiguste korral.
 
Vitamiin Q preparaatide kasutamine on vajalik [[kolesterool]]ikolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite ([[statiinid]]e) pideval manustamisel.
 
Päevane ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 200 &nbsp;mg ja seda ei tohiks ületada. Toksilisuse kohta sisulised andmed puuduvad.
 
Ettevaatlikult peaksid tarbima CoQ10-t inimesed, kellel on probleeme [[kilpnääre|kilpnäärmega]] ja või kes manustavad kilpnäärme talitlust reguleerivaid preparaate, kuna preparaat võib mõjutada [[kilpnäärmehormoonid]]e taset.
72. rida:
 
====Q-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]]====
Q-vitamiini megadoosides teraapiat kasutatakse vajadusel ja vastavalt [[onkoloog]]i ettekirjutusele, ka [[onkoteraapia]]s, valdavalt [[metastaas]]idega pahaloomuliste kasvajate ravikomponendina.<ref name="qS3JR" />
 
==Sigadel==
85. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="5hYbN">[http://www.mayoclinic.org/drugs-supplements/coenzyme-q10/safety/hrb-20059019 Coenzyme Q10 Side Effects and Warnings], veebiversioon (tarve 24.10.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="qS3JR">Lockwood K, Moesgaard S, Yamamoto T, Folkers K.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7612003"Progress on therapy of breast cancer with vitamin Q10 and the regression of metastases.", Biochem Biophys Res Commun. 1995 Jul 6;212(1):172-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)]</ref>
<ref name="1LrQg">Maulik N, Yoshida T, Engelman RM, Bagchi D, Otani H, Das DK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10749701 "Dietary coenzyme Q(10) supplement renders swine hearts resistant to ischemia-reperfusion injury."], Am J Physiol Heart Circ Physiol. 2000 Apr;278(4):H1084-90. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)</ref>
<ref name="4MGSO">Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref>
93. rida:
==Kasutatud publikatsioonid==
*"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 152–153, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1
* Aune Rehema, Kersti Zilmer, Ursel Soomets, Mihkel Zilmer, "Inimkeha põhilised molekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, lk 136–137, 2015, ISBN 978 9985 2 2168 6
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]