Tsüklilised ühendid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
png→svg (GlobalReplace v0.6.5) |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[
'''Tsüklilised ühendid''' ehk '''tsükkelühendid''' on enamasti [[orgaanilised ühendid]], mille [[molekul]]is mingi hulk [[aatom]]eid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina.
Tsükliteta ühendeid nimetatakse '''atsüklilisteks'''.
Tsükliliste ühendite [[stabiilsus (keemia)|stabiilsus]] sõltub suurel määral tsüklis olevate aatomite arvust. Kõige stabiilsemad on 5- ja 6-lülilised tsüklid, milles on steerilised pinged kõige väiksemad. Tsükliliste ühendite molekulid saavad esineda erinevates [[tasakaal (keemia)|tasakaal]]ulistes [[konformatsioon]]ides, millest üks võib olla energeetiliselt eelistatum. Kui tsükliga on seotud kaks või enam [[asendusrühm]]a, siis on võimalik [[cis-trans-isomeeria|cis- ja trans-isomeeride]] esinemine.
==Klassifikatsioon==
11. rida ⟶ 10. rida:
*Monotsüklilised ühendid (näiteks [[glükoos]], [[jonoon]]). Neid võib tsükli süsinikearvu põhjal liigitada nelja rühma, millel on olulisi erinevusi tsüklipinges: väikesed tsüklid (3...4 aatomit), tavalised tsüklid (5...7 aatomit), keskmised tsüklid (8...11 aatomit) ja suured tsüklid (enam kui 12 aatomit).
* [[kondenseerunud tsüklid|Kondenseerunud tsüklitega]] ühendid on polütsüklilised ühendid, mida iseloomustab tsüklitele ühiste aatomite esinemine molekulis; need jagunevad bi-, tri- jne tsüklilisteks (näiteks [[pineen]], [[naftaleen]], [[bensopüreen]])
*Kui [[orgaanilised ühendid|orgaanilise ühendi]] molekul sisaldab kaks või enam tsüklilist osa, kuid nendel tsüklitel ei ole ühiseid [[süsinik]]uaatomeid, siis vaadeldakse üht (või mitut) tsüklit kui
*Makrotsüklid, mille tsüklites on rohkem kui tosin aatomit (näiteks [[steroidid]]); rohkem kui 20 süsiniku aatomit sisaldavaid [[tsükloalkaanid|tsükloalkaane]] nimetatakse [[tsükloparafiinid]]eks
Molekuli keemilise olemuse põhjal:
25. rida ⟶ 24. rida:
==Näiteid==
<gallery>
</gallery>
==Tsükli pinge==
Tsüklilised struktuurid erinevad atsüklilistest selle poolest, et aatomite asend ringis loob molekulisisese pinge tänu [[keemiline side|keemiliste sidemete]] rohkem või vähem ebasoodsatele nurkadele. Tsükli pingega kaasneb suurem molekulisisene [[energia]]. [[Tsükloheksaan]] on molekul, mille puhul tsükli pinget praktiliselt ei ole. Seevastu [[tsüklopropaan]]i
Tsükli pinge on seotud keemiliste sidemete suundade pingega (nurkdeformatsioon), [[konformatsioon]]ide pingega ja aatomitevaheliste pingetega, kui need on üksteisele lähemal kui [[van der Waalsi raadius]]ed. Alljärgnev tabel näitab tsükli suurusega (lülide arvuga) seotud pingeid.
|