Sperma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Sperma''' ehk '''seemnevedelik''' ehk '''ejakulaat''' ehk '''seeme''' on paljude [[suguline sigimine|suguliselt paljunevate]] [[hermafrodiit]]ide ja isaste organismide orgaaniline [[kehavedelik]], mis väljutatakse looduslikult [[suguti]] kaudu valdavalt [[seemnepurse|seemnepurske]] ajal.<ref>Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.</ref>
6. rida ⟶ 5. rida:
== Roomajatel ==
=== Maolistel ===
Teadlaste arvates koguneb isastel [[maolised|madudel]] seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise [[puhkeseisund]]i ajal hoopis abisuguelundites ehk [[Neeru-sugusegmendid|neeru-sugusegmentides]], mis näiteks [[harilik rästik|harilikul rästikul]] võivad moodustada kuni 1/2 [[neerud|neerust]].<ref>A. J. Marshall, F. M. Woolf, [http://jcs.biologists.org/content/s3-98/41/89.full.pdf Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus'], lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013)
Seemnevedeliku kogused sõltuvad mitmest faktorist nagu isase mao suurus, eelnev kopulatsioonide hulk, vanus jne, nii näiteks on [[maisi-roninastik]]u ühe [[seemnevedelik|ejakulaadiportsjoni]] maht keskmiselt 0,01 [[milliliiter|ml]].<ref>Fahrig BM, Mitchell MA, Eilts BE, Paccamonti DL., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17469269 Characterization and cooled storage of semen from corn snakes (Elaphe guttata).], J Zoo Wildl Med. 2007 Mar;38(1):7-12., Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014)
== Imetajatel ==
Mitmete imetajate (laamade, pullide, meeste) seemnevedeliku rakuvaba osa sisaldab [[närvirakkude kasvufaktor]]it, mis emaste vastavasse avausse sisestatuna stimuleerib [[ovulatsioon]]i.
=== Mehel ===
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik [[munandid|munandites]] [[spermatosoid]]idest ja lisasugunäärmetes ([[seemnepõieke]]sed, [[eesnääre]] ja [[kusitisibulanäärmed]]) tekkinud sekreedist.
Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast- [[seemneplasma]]st.
==== Sperma biokeemiline koostis ====
{{Vaata|Spermaanalüüs}}
Seemnevedelikus on rohkelt [[fruktoos]]i, prostaglandiine ning [[ensüümid|ensüüme]] jpt aineid.
== Patoloogia ==
29. rida ⟶ 28. rida:
{{Vaata|Ebola viirushaigus#Sugulisel teel nakatumine}}
[[Ebola viirushaigus]]e, mida põhjustavad mitmed perekonda ''[[Ebolavirus]]'' liigitatud viiruseliigid, sh [[Ebola viirus]], edasi kandumine seemnevedeliku abiga oli pikka aega vaidluse all üksnes üksikud teadlased julgesid kirjutada sellesse haigusesse nakatumisest seemnevedeliku kaudu ja et see võib toimuda kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist.
Viiruseosakesi on tuvastatud reproduktiivorganite eritistes ka kuni 80 ja rohkem päeva (kuni 6 kuud) pärast haigusest tervenemist.<ref>Dana Dovey, [http://www.medicaldaily.com/ebola-virus-found-survivors-semen-6-months-after-negative-blood-test-329676 Ebola Virus Found In Survivor's Semen 6 Months After Negative Blood Test], 17. aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 7.05.2015)
<ref>Alexandra Sifferlin, [http://time.com/3596295/ebola-in-semen-std/ Everything to Know About Ebola and Sexual Intercourse], 20.aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 7.05.2015)
== Vaata ka ==
*[[FIV]]
*[[HIV]]
*[[impotentsus]]
42. rida ⟶ 40. rida:
*[[spermaanalüüs]]
*[[spermapank]]
*[[suguühe]]
50. rida ⟶ 47. rida:
== Välisallikad ==
*Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
*Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, ''[http://humupd.oxfordjournals.org/content/9/5/405.full.pdf Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men]'', Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp.
*Leah Klemmt ja Anthony R. Scialli, [http://www.sciences.com/professionals/pubs/Klemmt-Scialli.pdf The Transport of Chemicals in Semen], Birth Defects Research (Part B) 74:119–131 (2005), 2005 Wiley-Liss, Inc., veebiversioon (vaadatud 12.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
| |||