Põlemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[
'''Põlemine''' on kiire [[oksüdatsioon]]ireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne [[soojus]]e eraldumine, reaktsiooni produktide [[temperatuur]]i järsk tõus ja harilikult ka [[valgus]]nähtused ([[leek]]). Enamasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine [[atmosfäär]]i õhu[[hapnik]]uga.
Tavaliselt mõeldakse põlemise all kas [[kütus]]te põletamist või [[tulekahju]]sid. See on orgaanilist ainet sisaldava materjali [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] kuumuse poolt tekitatud [[pürolüüs]]i käigus samaaegse või järgneva oksüdatsiooniga. Tavaliselt õhuhapniku osalusel toimuva eksotermilise reaktsiooni põhiproduktideks on [[süsihappegaas]] ja veeaur, vähemal määral muid gaase ning [[süsi]] , [[tahm]] või [[tuhk]]. Protsessi vallandamiseks on enamasti vajalik süütamine. Põlemine ei saa toimuda tahke materjali või vedeliku kogu massis, kuna ei ole hapniku juurdepääsu ja seetõttu toimub põlemisprotsess valdavalt materjali pinnal. [[Süttimistemperatuur]]ist kõrgemal toimub materjali lagunemine [[lenduvus|lenduvateks]] produktideks, millest moodustub leek, see on tsoon, milles lenduvad laguproduktid õhuhapniku osalusel oksüdeeruvad ning eraldub soojust. Põlemine võib toimuda leegiga (leegitsemine) või leegita (kas miilamine või hõõgumine).
Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka [[vingugaas]],
[[
Täieliku põlemise korral (vajalike tingimuste olemasolul) on orgaanilise aine põlemisproduktideks aine [[keemilised elemendid|koostiselementide]] [[oksiidid]]. Lihtsaim näide on [[metaan]]i põlemine:
:CH<sub>4</sub> + 2O<sub>2</sub> → CO<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O + soojus
14. rida:
Erineva iseloomuga põlemisreaktsioonide näiteid:
*keemias nimetatakse põlemiseks aine kiiret oksüdeerumist erinevates keskkondades, nagu puhas hapnik, [[fluor]], [[kloor]] jm
*mitmed kergelt
*[[keemiline plahvatus|plahvatuslik põlemine]] võib vallanduda sädemest, kergestisüttiva aine ja sobiva hulga õhuhapniku segus (kogu massis). Näiteks majapidamisgaasi ja õhu segu või (puidu)tolmu ja õhu segu ülikiire põlemine koos gaaside [[soojuspaisumine|soojuspaisumisega]]
*[[lõhkeaine]]te [[plahvatus]]ele on iseloomulik, et hargnevate ahelatega [[eksotermiline reaktsioon|eksotermilises reaktsioonis]] toimub tahkest ainest ülikiire gaasiliste produktide teke kogu massis (mitmesuguste gaasiliste oksiidide teke sisemolekulaarse hapniku või segusse lisatud tugeva oksüdeerija osalusel), mis põhjustab tugevajõulise plahvatuse.
Lisaks kiirele põlemisele nimetatakse tihti põlemiseks ka aeglaselt kulgevaid orgaanilise aine oksüdatsioonireaktsioone (''aeglane põlemine''), mille korral eralduv soojus jõuab levida keskkonda, näiteks:
*eluslooduses rakkude hingamine, toidu seedimine
*orgaanilise materjali [[aeroobne protsess|aeroobne]] lagunemine, raua [[roostetamine]]. Näiteks ammendatud [[turvas|freesturba]] väljadel on probleemiks jääkturba aeglane põlemine.
*[[isesüttimine]] orgaanilist ainet sisaldavates puistangutes ja kuhjatistes, milles on piisavalt, kuid mitte liiga palju, õhku ja niiskust, saab alguse isesoojenemisest eksotermiliste protsesside ([[käärimine]],
==Vaata ka==
*[[Kütteväärtus]]
*[[Põlemissoojus]]
==Kirjandus==
*Boriss Konarev 1987. "Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast" (Tõlkinud E. Järv.) Kirjastus Valgus. [http://www.ester.ee/record=b1260209*est Link ESTERis] Peatükk 8. Kuidas toimub põlemine (lk 50) ja ajaloolistest arengutest/nägemustest põlemise selgitamisel (eespool)
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
| |||