Vikipeedia

P-aminobensoehape: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
[[Pilt:4-Aminobenzoic acid.svg|pisi|4-Amino[[bensoehape]] ehk p-aminobensoehape]]
'''P-aminobensoehape''' ehk '''PABA''' on [[orgaaniline ühend|orgaaniline]] [[bioaktiivne ühend]], [[aminohape]] ja [[mikrotoitaine]] ning [[ravimpreparaat]]. PABAt liigitatakse erinevalt nii asendamatu [[vitamiinilaadsed biomolekulid|vitamiinilaadse biomolekuli]] kui ka [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuva]] [[vitamiinid|vitamiini]] ja [[antioksüdant|antioksüdandi]] ning [[koensüüm]]ina. P-aminobensoehape on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osade [[organism]]ide paljude bioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.<ref>[http://www.vrp.com/hair-skin-nails/health-clues-hidden-in-your-nails/hair-skin-and-nails/paba-para-amino-benzoic-acid-nutritional-co-factor-and-antioxidant Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglisename="n5kt8" keeles)]</ref>
 
PABA täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.
10. rida:
===Vananenud terminid===
*[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]], [[Bx-faktor|B<sub>x</sub>-faktor]], [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]], [[B10-vitamiin|B<sub>10</sub>-vitamiin]], bakterite kasvufaktor P, bakterite H-vitamiin <ref>[http://www.biology-online.org/dictionary/Bacterial_Vitamin_H1 Veebiversioonname="SVneV" (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)]</ref>, anti-hallide juuste faktor (inglise keeles ''anti-gray hair factor'').<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up name="The vitamins: chemistry, physiology, pathology.ddJ9F", Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)</ref>
 
==Üldandmed==
17. rida:
 
==Bakterid==
PABA on paljude bakterite jaoks hädavajalik [[kasvufaktor]]: ''[[Acetobacter suboxydans]]'', ''[[Clostridium acetobutylicum]]'', ''[[Clostridium sporogenes]]'', ''[[Clostridium thermosaccharolyticum]]'', ''[[Escherichia coli]]'' mutandid, ''[[Lactobacillus arabinosus]]'', ''[[Leuconostoc meseteroides]]'' P-60, ''[[Neurospora crassa]]'' mutant jpt.<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/34/mode/2up name="The vitamins: chemistry, physiology, pathology.cmtIr"], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 35, 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
 
==Inimene==
===Saamine===
Olulised eksogeensed toiduained PABA allikatena on : [[õllepärm]], [[nisu]], täistera [[riis]], [[seen]]ed, [[spinat]], söödavad [[muna]]d, looma [[maks]] ja [[neer]]ud, [[piim]].<ref name="healthsupplementsnutritionalguide.com">[http://www.healthsupplementsnutritionalguide.com/PABA.html#FOODS Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)]</ref>
Imendumist häirivad alkohol ja kohv.
 
===Biofunktsioonid===
PABA on [[foolhape|foolhappe]] ehitusüksus, st et ta on hädavajalik vitamiin<ref name="ReferenceA">"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused". [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], lk 170, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> mis muundatakse soole mikrofloora elutegevuse käigus foolhappeks.
 
On vajalik:
32. rida:
* naha ja juuste normaalseks [[pigmentatsioon]]iks
* aitab [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] omastamisel
* osaleb [[bioloogiline katalüüs|bioloogilises katalüüsis]] koensüümina.<ref name="healthsupplementsnutritionalguide.com" />
 
PABA omab teatud kaitsefaktorit UV-B kiirguse suhtes (seetõttu kasutatakse mitmete salvide koostises).<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13170042/htmllisa/13171189"Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemiselename="rHkqG"], Sotsiaalministri määrus nr 21, 23.02.2007, lisa nr 6, Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)</ref>
===Defitsiit===
Võib tekkida alkoholismi puhul ja [[sulfoonamiin]]ide kestval manustamisel, sest viimased on PABA antimetaboliidid (hävitades seega mikroobe, kes toodavad foolhapet).<ref name="ReferenceA" />
 
Defitsiidi tunnused:
51. rida:
===Manustamine preparaatidena===
Tema suukaudne manustamine tableti vormis ravi ühe komponendina on kasutusel ja võib olla efektiivne [[vitiliigo]], [[pemfigus]]e, [[dermatomüosiit|dermatomüosiidi]], [[Peyronie tõbi|Peyronie tõve]], [[viljatus]]e (naiste), [[artriit|artriidi]], [[süsteemne erütematoosne luupus|süsteemse erütematoosse luupuse]],
[[aneemia]], [[peavalu]]de, juuste väljalangemise jne korral.<ref name="6Af7i" />
[[aneemia]], [[peavalu]]de, juuste väljalangemise jne korral.<ref>[http://www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-1004-Bacterial%20Vitamin%20H1%20(PARA-AMINOBENZOIC%20ACID%20(PABA)).aspx?activeIngredientId=1004&activeIngredientName=Bacterial%20Vitamin%20H1%20(PARA-AMINOBENZOIC%20ACID%20(PABA)) Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)]</ref> ▼
PABA põhjal valmistatud preparaate soovitatakse ka osade ''[[Rickettsia]]'' perekonna [[bakterid|bakterite]] poolt põhjustatud haiguslike seisundite korral sh [[kaljumägede tüüfus]] ([[inglise keel]]es ''Rocky Mountain spotted fever'')
ja tähniline tüüfus (inglise keeles ''scrub typhus'').<ref name="yCbVG" />
ja tähniline tüüfus (inglise keeles ''scrub typhus'').<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/12/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology."], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 12 , 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>▼
 
Teda soovitatakse manustada koos foolhappe, [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i ja [[tiamiin]]iga.
 
Suuremaid annuseid kui 25–30&nbsp;mg/päevas pole soovitatav sisse võtta, sest võivad ilmneda toksilised nähud: iiveldus, oksendamine.<ref name="ReferenceA" /> Lisaks eeltoodule võib PABA põhjustada ka, manustatud kogusest mitte oluliselt sõltuvaid, allergilisi reaktsioone nagu [[kooma]], [[allergiline lööve]], [[kõhulahtisus]], [[peapööritus]], silmade ärritus (aine kokkupuutel silmaga), [[palavik]], [[maksakahjustus]], [[õhupuudus]], hingamise auglustumine.<ref>[http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/002518.htm] Veebiversioonname="lUeM3" (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
 
==Teised PABA aine kasutusalad==
*[[asovärv]]ides
*Meditsiinis - [[kohalik tuimastus|kohalikuks tuimastuseks]] kasutatavad ained: ''[[benzocaine]]'', ''propesin'', ''cycloform'', ''butesin'', ''monocaine'', ''amylcaine'', ''[[novocaine]]'' (''procaine''), ''tutocaine'' jpt.<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/8/mode/2up name="The vitamins: chemistry, physiology, pathology.TXcfq"], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 8, 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited|}}
<ref name="healthsupplementsnutritionalguide.com">[http://www.healthsupplementsnutritionalguide.com/PABA.html#FOODS Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)]</ref>
<ref name="ReferenceA">"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused". [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], lk 170, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
<ref name="n5kt8">[http://www.vrp.com/hair-skin-nails/health-clues-hidden-in-your-nails/hair-skin-and-nails/paba-para-amino-benzoic-acid-nutritional-co-factor-and-antioxidant Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)]</ref>
<ref name="SVneV">[http://www.biology-online.org/dictionary/Bacterial_Vitamin_H1 Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)]</ref>
<ref name="ddJ9F">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology.", Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)</ref>
<ref name="cmtIr">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/34/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology."], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 35, 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="rHkqG">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13170042/htmllisa/13171189"Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele"], Sotsiaalministri määrus nr 21, 23.02.2007, lisa nr 6, Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)</ref>
▲[[aneemia]], [[peavalu]]de, juuste väljalangemise jne korral.<ref name="6Af7i">[http://www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-1004-Bacterial%20Vitamin%20H1%20(PARA-AMINOBENZOIC%20ACID%20(PABA)).aspx?activeIngredientId=1004&activeIngredientName=Bacterial%20Vitamin%20H1%20(PARA-AMINOBENZOIC%20ACID%20(PABA)) Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)]</ref>
▲ja tähniline tüüfus (inglise keeles ''scrub typhus'').<ref name="yCbVG">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/12/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology."], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 12 , 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="lUeM3">[http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/002518.htm] Veebiversioon (vaadatud 01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="TXcfq">William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/8/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology."], Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 8, 1954. Veebiversioon (01.09.2013) (inglise keeles)</ref>
}}
 
[[Kategooria:Orgaanilised happed‎]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/P-aminobensoehape"