Metaan: erinevus redaktsioonide vahel

! {{}} | Üldandmed

! {{}} | Omadused

| [[Tihedus]] || 0,716 g/L [[Normaaltingimused|normaaltingimustel]]{{lisa viide}} <br>või 0,656 g/L 25&nbsp;°C, 1 [[Atmosfäär (ühik)|atm]]{{lisa viide}}

| [[Lahustuvus vees]] || 35 g/l (17 &nbsp;°C)

| [[Sulamistemperatuur]] || −182,5 &nbsp;°C <ref name="karik1" />

| [[Keemistemperatuur]] || −161,6 &nbsp;°C <ref name="karik1" />

| [[Kriitiline punkt]] || −82,6 &nbsp;°C rõhul 4,6 [[MPa]]

! {{}} | Struktuur

| [[Leekpunkt]] || −188 &nbsp;°C

| [[Süttimistemperatuur]] || 537 &nbsp;°C

| [[Maksimaalne põlemistemperatuur]]: || 2148 &nbsp;°C

| colspan=2 | <small>Kui pole märgitud teisiti, on andmed antud [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]) (0 &nbsp;°C, 1 atm).</small>

'''Metaan''' ehk '''metüülhüdriid''' ([[molekulvalem]] '''CH₄''') on lihtsaim [[alkaan]] ja [[süsivesinik]], [[Küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud süsivesinike]] [[Homoloogiline rida|homoloogilise rea]] esimene liige.<ref name="karik1" />

Metaani [[tihedus]] on 0,717 &nbsp;kg/m³ [[Normaaltingimused|normaaltingimustel]] ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]]){{lisa viide}} ning 0,656 &nbsp;kg/m³ [[toatemperatuur|toatemperatuuril]]il ja rõhul 1 [[Atmosfäär (ühik)|atm]]{{lisa viide}}.

Metaani [[sulamistemperatuur]] −182,5 &nbsp;°C <ref name="karik1" />, [[keemistemperatuur]] −161,6 &nbsp;°C <ref name="karik1" />, [[kolmikpunkt]] −182,5 &nbsp;°C [[rõhk|rõhul]] 0,117 [[bar]] ja [[kriitiline punkt]] 82,6 &nbsp;°C rõhul 46 bar.

1 &nbsp;kg metaani [[põlemissoojus]] on 55 600 [[kJ]].

Metaan põleb sinise leegiga. <ref name="värv" />

Tema [[leekpunkt]] on −188 &nbsp;°C, [[süttimistemperatuur]] +537 &nbsp;°C ja [[maksimaalne põlemistemperatuur]] 2148 &nbsp;°C.

[[Süsinik]]u ja [[vesinik]]u aatomi vahel olev [[kovalentne side]] on üks kõige tugevamaid, mida [[süsivesinikud|süsivesinikes]] leida võib, ja sellepärast on metaani kasutamine keemiliste protsesside [[lähteaine]]na raskendatud.

[[Pilt:Prangli gaasiläte.jpg|pisi|[[Aksi]], [[Keri]] ja [[Prangli]] saare juures esineb jäävaheaja setete vahel metaangaasi. Gaasipuurauk Prangli saarel.]]

Metaan tekib looduses [[anaerobioos|anaeroobsetes tingimustes]] [[mikroorganismid]]e ([[bakterid|bakterite]]) elutegevuse käigus [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]], eriti [[tselluloos]]i lagunemisel ([[anaeroobne lagunemine]]). Seda esineb näiteks [[soo]]des ja [[muda]]stel aladel.

Palju metaani on [[imetajad|imetajate]] [[soolegaasid]]es ning seda eraldub ka mäletsejate [[sõnnik]]ust. [[Mäletseja]]te [[loomakasvatus|kasvatamine]] on suurendanud metaani sisaldust atmosfääris. Arvatakse, et Maal elavad 1,3 miljardit veist paiskavad igal aastal õhku 70 miljonit tonni metaani, mis moodustab veerandi atmosfääri lisanduvast metaanist. Palju metaani tuleb ka [[riisipõld]]udelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Alates 19. sajandi algusest on metaani sisaldus atmosfääris karjakasvatuse, riisikasvatuse ja muu inimtegevuse tõttu kasvanud umbes 1,7 mahuprotsendi võrra. Inimese tervisele ja loodusele sellel otsest mõju ei ole, kuid metaan osaleb atmosfääris [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]] ning on üks olulistest [[kasvuhoonegaasid]]est. 1980ndatel oli metaani osatähtsus [[kasvuhooneefekt]]i kasvus umbes 15%. Võrreldes [[süsinikdioksiid]]iga on tal kõrge [[globaalse soojenemise potentsiaal]]: 72 (20 aasta lõikes) või 25 (100 aasta lõikes).

Metaani eluiga atmosfääris on umbes 10 aastat. Teda kõrvaldab peamiselt [[keemiline reaktsioon|reageerimine]] [[hüdroksüülradikaal]]idega (moodustuvad [[süsinkdioksiid]] ja [[vesi]]).

Metaan on [[maagaas]]i (60–90%) ja [[soogaas]]i peamine komponent. Teda sisaldub ka [[kaevandusgaas]]is, [[naftagaas]]is ja [[tahkekütus]]te [[uttegaas]]ides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb.

Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt vabanev metaan.

Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt [[kütus]]ena ja [[soojuselektrijaam]]ades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub [[majapidamisgaas]]is. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt [[torujuhe|torujuhtmetes]] ja [[vedelgaasitanker]]ites, samuti [[veoauto]]dega.

Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud [[ammoniaak|ammoniaagi]] tootmisel.

Metaani kasutatakse ka näiteks [[süsinikdisulfiid]]i, [[vesiniktsüaniid]]i, [[etüün]]i ja [[kloroalkaanid]]e tootmisel.