Redaktsioon: 18. juuni 2018, kell 18:48 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 23. aprill 2019, kell 09:18 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB
35. rida: }} '''Markasiit''' on [[mineraal]], mille koostiseks on raudsulfiid ([[raud\|Fe]][[väävel\|S]]<sub>2</sub>). Markasiidi [[molekulivalem]] on küll täpselt sama mis [[püriit\|püriid]]il, kuid tema [[kristallstruktuur]] on erinevalt püriidi kuubilistest kristallidest ortorombiline ([[Risttahukas\|risttahuka]]~~<nowiki/>~~kujulised ühikrakud). Nii püriidi kui ka markasiidi kristallstruktuurile on ühine see, et nad mõlemad sisaldavad disulfiid S<sub>2</sub><sup>2-</sup> iooni, milles väävli[[aatom]]id on omavahel seotud lühikeste sidemetega. Püriidi ja markasiidi kristallstruktuuride erinevus tuleneb väävli [[anioon\|dianioonid]]e erinevast paigutusest ümber Fe<sup>2+</sup> [[katioon]]ide. Markasiit on kergem ja rabedam kui püriit. Markasiiditükid kipuvad oma kristallstruktuurist tulenevalt tihti murenema ja tükkideks lagunema. Seda ei saa näiteks nii hästi noaga kraapida kui [[tina]]. 41. rida: Markasiidi värske murdepind on kahvatukollane, peaaegu valget värvi ja metalse läikega. Aja jooksul see tuhmub ja värvus muutub tumedamaks – kollakaks-pruunikaks. Markasiidiga tõmmatud kriips on must. Markasiit moodustab lapergusi, tabulaareid [[kristall]]e, mis liitunununa võivad meenutada natuke kukeharja. [[~~File~~Pilt:Marcasite-40471.jpg\|~~left~~vasakul\|~~thumb~~pisi\|Markasiidikristallid (3.3 x× 2.1 x× 1.4 cm)]] [[~~Image~~Pilt:MarcasiteGeode.jpg\|~~left~~vasakul\|~~thumb~~pisi\|Poolitatud kerakujuline markasiit [[Prantsusmaa]]lt. Näha on kiirjat sisestruktuuri]] Üldiselt on markasiit liiga rabe, et seda kasutada [[vääriskivi~~\|vääriskividena~~]]dena. Kuid vahel võib kohata vääriskive, mida nimetatakse markasiidiks, kuid mis suure tõenäosusega on siiski püriit. Kuna nimetust "markasiit" kasutati vanasti nii püriidi, markasiidi kui ka kõigi teiste raudsulfiidide kohta üldiselt<ref>[http://www.cnrtl.fr/definition/marcassite CNRTL (in French)]</ref> siis sellest võibki tuleneda püriidi mõnikord markasiidiks nimetamine. Kitsam, teaduslik definitsioon ja määratlus on tulnud hiljem (teaduslik redefinitsioon aastal 1845)<ref name=Mindat/>. ==Esinemine== 55. rida: Markasiit reageerib niisketes tingimustes aktiivsemalt kui püriit ning moodustab [[vesi\|veega]] reageerides [[raud(II)sulfaat\|raud(II)sulfaadi]] ja [[väävelhape]]. Vett sisaldav raudsulfaat on sinakas mineraal, mida nimetatakse [[melanteriidiks]] ehk raudvitrioliks (FeSO<sub>4</sub>·7H<sub>2</sub>O).<ref>Klein, Cornelis and Cornelius S. Hurlbut, ''Manual of Mineralogy,'' Wiley, 20th ed. 1985, p.286 ISBN 0-471-80580-7</ref> [[Geoloogia\|Geoloogilistes]] kogudes võib suure [[õhuniiskus]]e korral tulla ette markasiidi reageerimist [[õhk\|õhus]] oleva vee ja [[hapnik~~\|hapnikuga~~]]uga, mille tulemusel markasiidis olev [[väävel]] [[oksüdeerumine\|oksüdeerub]] ja liitub vee [[molekul~~\|molekulidega~~]]idega, moodustades väävelhappe, mis võib hakata mineraali ümbrust söövitama ja reageerima teiste kogus olevate mineraalinäidistega. Sellise reaktsiooni tekkimise vältimiseks piisab õhuniiskuse hoidmisest alla 60%.<ref>http://www.nps.gov/history/museum/publications/conserveogram/11-02.pdf NPS ''Storage Concerns For Geological Collections,'' Conserv-O-Gram, April 1998</ref> ==Viited==

Markasiit: erinevus redaktsioonide vahel