Noorte Autorite Koondis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
19. rida:
Esimene Noorte Autorite Koondis tegutses Tallinnas aastail 1949–1952 ja selles paistsid silma pooliku haridusega, kuid karjerismiihaga endised sõjamehed [[Ants Saar]], [[Manivald Kesamaa]], [[Egon Rannet]] ja [[Richard Ehrlich]] (kirjanikunimega [[Valmen Vaida]]). Aga sinna kuulusid ka näiteks [[Karl Sinijärv]], kes juhtis NAK-i tegevust kuni juunini 1949, ja [[Juta Kaidla]]. Anti välja kaks köidet koguteost "Võitlev sõna". Siiski ei peetud esimest NAK-i ajajärgu nõuetele vastavaks ja see suleti 1952. aastal ametlikult ([http://www.videvik.ee/485/kirja.html loe pikemalt]).
 
Aastal 1955 taastati NAK Tallinnas [[Paul Kuusberg]]i eestvõttel, samal aastal ilmus koguteose "Võitlev sõna" kolmas köide. Sellesse NAK-i kuulusid Juta Kaidla, [[Adolf Rammo]], [[Jaan Kross]], [[Juhan Saar]] jt. Aastail 1955–1958 oli Tallinna NAK-i sekretär ja esimees [[Heino Väli]]. [[1950. aastad|1950-ndate]] lõpul ja [[1960. aastad|1960-ndate]] algul juhtis Noorte Autorite Koondist [[Oskar Kruus]]. Viimase meenutuste kohaselt püüdis uuesti loodud NAK hoiduda kirjanike liidu juhatuse peale surutud parteiliste juhtnööride täitmisest ja just "Võitleva sõna" kuuenda köite avaldamiskeelust 1958 sai alguse 1960. aastatel eesti luulesse murrangu toonud luulekassettide seeria ([http://www.sirp.ee/Arhiivarchive/1999/15.01.99/Kirjand/kirjand1-4.html loe pikemalt]).
 
1960. aastate lõpus kujunes Tallinna NAK-i almanahhiks ülevabariiklik koolinoorte masinkirjaväljaanne "Väike Looming" (ka "Looming" ja "Noorte Looming"), millest omakorda kasvas välja [[omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslik]] almanahh "Hees" ([http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2005/b17448578/unt.pdf loe pikemalt]).