Täht (astronoomia): erinevus redaktsioonide vahel

Tähed veedavad [[peajada]]l umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat [[vesinik]]u [[tuumasüntees]]ist [[heelium]]iks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks. Aja jooksul heeliumi osakaal üha tõuseb. Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus<ref name="Mengel" />, näiteks [[Päike]]se heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljardit aastat tagasi suurenenud 40% võrra.<ref name="Sackmann" />

 

 

Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. Päikese eluiga on hinnanguliselt 10¹⁰ aastat. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt [[punane kääbus|punased kääbused]], "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Oma eluea lõpus muutuvad sellised tähed aina tuhmimaks, ent kuna selliste tähtede eluiga ületab universumi praegust vanust, 13,7 miljardit aastat, pole selles arengujärgus tähti vaadeldud.

{{viited|allikad=

<ref name="Woodward">{{cite journal| last=Woodward | first=P. R.| title=Theoretical models of star formation| journal=Annual review of astronomy and astrophysics| year=1978 | volume=16| issue=1 | pages=555–584 | doi = 10.1146/annurev.aa.16.090178.003011| bibcode=1978ARA A..16..555W}}</ref>

<ref name="Mengel">{{cite journal| author= Mengel, J. G.; Demarque, P.; Sweigart, A. V.; Gross, P. G.| title=Stellar evolution from the zero-age main sequence| journal=Astrophysical Journal Supplement Series| year=1979 | volume=40 | pages=733–791| bibcode=1979ApJS...40..733M | doi = 10.1086/190603}}</ref>

<ref name="Sackmann">{{cite journal | author=Sackmann, I. J.; Boothroyd, A. I.; Kraemer, K. E. | title=Our Sun. III. Present and Future | page=457 | journal=Astrophysical Journal | year=1993 | volume=418 | bibcode=1993ApJ...418..457S | doi = 10.1086/173407}}</ref>

<ref name="Royal_Greenwich">{{Netiviide| URL = http://www.nmm.ac.uk/server/show/conWebDoc.727| Pealkiri = The evolution of stars between 50 and 100 times the mass of the Sun| Väljaandja = Royal Greenwich Observatory| Kasutatud = 2006-09-07}}</ref>

<ref name="Pizzolato">{{cite journal| author=Pizzolato, N.; Ventura, P.; D'Antona, F.; Maggio, A.; Micela, G.; Sciortino, S.| title=Subphotospheric convection and magnetic activity dependence on metallicity and age: Models and tests| journal=Astronomy & Astrophysics| year=2001 | volume=373| issue=2 | pages=597–607| url=http://www.edpsciences.org/articles/aa/abs/2001/26/aah2701/aah2701.html| doi=10.1051/0004-6361:20010626| bibcode=2001A&A...373..597P}}</ref>

<ref name="Hinshaw">{{Netiviide| Autor = Hinshaw Gary | Aeg= 2006-08-23| URL = http://map.gsfc.nasa.gov/m_uni/uni_101stars.html| Pealkiri = The Life and Death of Stars| Väljaandja = NASA WMAP Mission | Kasutatud = 2006-09-01}}</ref>

<ref name="Liebert">{{cite journal | author=Liebert, J. | title=White dwarf stars | journal=Annual review of astronomy and astrophysics | year=1980 | volume=18 | issue=2 | pages=363–398 | bibcode=1980ARA&A..18..363L | doi = 10.1146/annurev.aa.18.090180.002051}}</ref>

<ref name="Fryer">{{cite journal | author=Fryer, C. L. | title=Black-hole formation from stellar collapse | journal=Classical and Quantum Gravity | year=2003 | volume=20 | issue=10 | pages=S73–S80 | url=http://www.iop.org/EJ/abstract/0264-9381/20/10/309 | doi = 10.1088/0264-9381/20/10/309 | bibcode=2003CQGra..20S..73F}}</ref>

}}