Gustav Mahler: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes
92. rida:
===Budapest ja Hamburg (1888–1897)===
====Budapesti kuninglikus ooperis====
Kui Mahler saabus oktoobris 1888 Budapesti, kohtas ta kultuurilist vastasseisu konservatiivsete ja madjarisatsiooni toetavate Ungari rahvuslaste ning progressiivsete Austria-Saksa kultuuri toetajate vahel. Budapesti ooperis oli muusikadirektor Sándor Erkel, kes lasi repertuaari vaid ajaloolisi ja rahvapärimuse ainelisi oopereid. Kui Mahler hakkas teatris tööle, sai intendandiks progressiivsema poole esindaja Ferenc von Beniczky ja nende ülemvõim kasvas.<ref name=Franklin5>Franklin, (5. peatükk "Budapest 1888–91").</ref> Segases olukorras pidi Mahler tegutsema ettevaatlikult. Ta lükkas oma esimese etenduse järgmise aasta jaanuarisse ning kandis siis Wagneri "Reinikulla" ja "Valküüri" ette ungari keeles.<ref name=Sadie509>Sadie, lk 508–509</ref> Nende etendustega saavutatud edu kadus, kui Mahler soovis lavale tuua ülejäänud osad "Niebelungide sõrmusest" ning teisi saksa oopereid. See ei meeldinud taas konservatiividele, kes soovisid näha ungaripärasemat repertuaari. <ref name=Sadie509 /> Kava laiendamiseks otsis Mahler mitte-saksa oopereid. Ta läks Itaaliasse, kust leidis muuhulgas [[Pietro Mascagni]] värske, kuid hiljem menukaks osutunud ooperi "Talupoja au" ("Cavalleria rusticana").<ref name=Franklin5 />
 
Veebruaris 1889 suri Mahleri isa Bernhard. Samal aastal surid ka tema õde, vaid 25-aastane kahe tütre ema Leopoldine, ja Mahleri ema.<ref name=Franklin5 /> Ka helilooja enda tervis oli kehv, teda vaevasid [[hemorroidid]], [[migreen]] ja korduvalt septiline kõri.<ref>Carr, lk 52</ref> Pärast neid kannatusi kanti 21. novembril 1889 Budapestis esmakordselt ette tema esimene sümfoonia. Kontsert oli pettumus: kriitik August Beer kirjutas pikas arvustuses, et esimeste osade entusiasm muundus finaalis "kuuldavaks vastuseisuks"<ref>Mitchell, 2. osa, lk 154</ref> Mahlerit puudutas eriti aga tema Viini konservatooriumi aegse koolivenna Viktor von Herzfeldi väide, et nagu paljud dirigendid enne teda, ei peaks ka Mahler üritama olla helilooja.<ref name=Franklin5 /><ref>Carr, lk 53–54</ref><ref>{{cite web|last= Freed|first= Richard|title= Symphony No. 1 (Mahler)|url= http://www.kennedy-center.org/calendar/?fuseaction=composition&composition_id=2839|publisher=The Kennedy Centre|year= 2007|accessdate=2.03.2013}}</ref>
165. rida:
Mitmed muusikateadlased on jaganud Mahleri elu tema loomingu põhjal kolme perioodi. Need on pikk esimene periood, mis algab 1880. aastal "Kaebelauluga" ("Das klagende Lied") ja lõpeb 1901. aastal "Poisi võlusarvega" ("Des Knaben Wunderhorn"); keerukamate kompositsioonidega keskmine periood, mis lõpeb Mahleri saabumisega New Yorki 1907 ja surmani kestnud lühike eleegiline periood.<ref>Cooke, lk 27, 71, 103</ref>
 
Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv".<ref name=Cooke27 /> Selle perioodi laulud ja sümfooniad on omavahel lähedalt seotud ning sümfoonilised teosed on [[programmiline muusika|programmilised]]. Algselt kirjutas Mahler programmi kolmele esimesele sümfooniale, kuid keeldus neid hiljem tunnistamast. <ref>Cooke, lk 34</ref> Ta mõtles välja pealkirjad igale neljanda sümfoonia osale, kuid ei lisanud neid noodiväljaandele. Nendest pealkirjadest järeldas saksa muusikakriitik Paul Bekker programmi, milles "surm ilmub [[skertso]]sse viiuldaja sõbralikus ja imepärases maskeeringus, meelitades oma karja endale järgnema teekonnal maisest elust välja."<ref>La Grange, 2. osa, lk 757–759</ref>
 
Keskmise perioodi tähtsamad teosed on kolm instrumentaalset sümfooniat, Viies, Kuues ja Seitsmes; "Rückerti laulud" ja "Laulud surnud lastest", kaks viimast laulu "Poisi võlusarvest" ja kaheksas sümfoonia.<ref name=Cooke71 /> Perioodi lõpuks loobus Mahler programmilisusest ning tahtis, et muusika räägiks iseenda eest.<ref name=DLG805>La Grange, 2. osa, lk 805</ref>
217. rida:
 
====Suhteline varjusolek 20. sajandi keskpaigani====
Pärast Mahleri surma hakati tema teoseid ette kandma harvem. Mahleri muusika säilitas oma populaarsuse Hollandis, kus seda propageeris Willem Mengelberg. Tänu tema sidemetele New Yorgi Filharmoonikutega kanti aastatel 1922–1928 Mahleri teoseid regulaarselt ette ka Ameerikas.<ref name=Carr221>Carr, lk 221–224</ref> Kuid 1920. aastate ameerika kriitikute hinnang Mahlerile oli negatiivne, seda vaatamata noore helilooja [[Aaron Copland]]i pingutustele, tutvustada Mahlerit kui oma ajast kolmkümmend aastat ees olnud komponisti. Seejuures pidas Copland Mahlerit lõpmatult leidlikumaks kui Richard Straussi.<ref name=Copland149>Copland, lk 149–50</ref> 1916. aastal oli Ameerikas, täpsemalt [[Philadelphia]]s esimest korda [[Leopold Stokowski]] dirigeerimisel ette kantud kaheksas sümfoonia ja "Laul maast". Kaheksandat sümfooniat saatis seal nii sensatsiooniline edu, et teos kanti peaaegu kohe ja samasuguse triumfina ette ka New Yorgis.<ref name=AS91>Ander Smith, lk 91</ref> 1931. aastal esitas [[Manchester]]is sealne [[Hallé orkester]] "Laulu maast" ja üheksandat sümfooniat. BBC Sümfooniaorkester mängis Sir [[Henry Wood]] dirigeerimisel kaheksandat sümfooniat Londonis 1931. ja 1938. aastal. Viimast kontserti kuulis ka 24-aastane [[Benjamin Britten]], kes nimetas esitust "jälestusväärseks", kuid oli muusikast sellegipoolest vaimustatud.<ref>{{cite journal|last= Kennedy|first= Michael|title= Mahler's mass following|journal=The Spectator|location= London|date= 2010-01-13. jaanuar 2010|url= http://www.spectator.co.uk/arts-and-culture/all/5704108/mahlers-mass-following.thtml|accessdate=2013-9.03-09.2013}}</ref> Suurbritannia tolleaegsed kriitikud suhtusid Mahlerisse üleolevalt ja kiitsid teda väga tagasihoidlikult. Dyneley Hussey kirjutas 1934. aastal, et "Laulud surnud lastest" olid vaimustavad, kuid tema sümfooniad peaksid jääma edaspidi tähelepanuta.<ref>Hussey, lk 455–456</ref> Helilooja ja dirigent [[Julius Harrison]] kirjeldas Mahleri sümfooniaid kui kohati huvitavaid, kuid vaevaliselt kokku pandud teoseid, millel puudub loominguline säde.<ref>Harrison, lk 237</ref> [[George Bernard Shaw]] arvas, et 1930. aastate publik pidas Mahlerit ja Brucknerit "kallilt madalasordiliseks".<ref>Shaw, lk 753</ref>
 
Enne seda, kui Mahleri looming kui "degenereerunud muusika" ("Entartete Musik") [[Natsi-Saksamaa]]l keelati, mängiti Mahleri sümfooniaid ja laule nii Saksamaa kui ka Austria kontserdisaalides. Tavaliselt juhatasid neid kontserte [[Bruno Walter]] ning Mahleri nooremad abilised [[Otto Klemperer]]<ref name=Carr221 /> ja [[Willem Mengelberg]]. Austrias toimus aastatel 1934–1938 lühike Mahleri muusika taassünd. Sel ajal, mida praegu nimetatakse austrofašismiks, suutsid autoritaarse Austria kantsleri sõbrad Alma Mahler ja Bruno Walter teha Mahlerist rahvusliku ikooni. Sarnase staatuse pälvis Saksamaal Wagner.<ref>Niekerk, lk 216–217, 271</ref> Mahleri muusikat esitati natsionaalsotsialistliku diktatuuri ajal Berliinis 1941. aasta alguses, samuti Amsterdamis, kuid seal olid esitajateks juutide orkestrid ning mängiti vaid juudi publikule. Berliinis kanti ette Mahleri teine sümfoonia, Amsterdamis esimene ja neljas sümfoonia ning "Rändselli laulud".<ref>Niekerk, lk 216, 271).</ref>
250. rida:
}}
Mahleri esimeste järgijate seas oli [[Arnold Schönberg]] koos oma õpilaste [[Alban Berg]]i ja [[Anton Webern]]iga, kes koos moodustasid [[Uus-Viini koolkond|Uus-Viini koolkonna]].<ref>Schönberg, lk 256–258</ref> Mahleri muusika mõjutas triot liikuma laiendatud tonaalsusest [[atonaalsus]]eni ehk muusikani, millel puudub helistik. Kuigi Mahler loobus atonaalsusest, kaitses ta tõsiselt Schönbergi kui väga originaalse muusika loojat. Schönbergi Esimese keelpillikvarteti esiettekandel veebruaris 1907 kaitses Mahler Schönbergi pahameelsete kuulajate füüsiliste rünnakute eest.<ref>La Grange, 3. osa, lk 608–09</ref> Nii Schönbergi "Serenaadis op 24" (1923), Bergi "Kolmes palas orkestrile" (1915) kui ka Weberni "Kuues palas" (1928) on tunda Mahleri seitsmenda sümfoonia mõjusid.<ref>Carr, lk 105</ref>
Mahlerist mõjutatud heliloojate seas on näiteks ka ameeriklane [[Aaron Copland]], sakslane [[Kurt Weill]],<ref>Mitchell, 2. osa, lk 261</ref> itaallane [[Luciano Berio]], venelane [[Dmitri Šostakovitš]] ja inglane [[Benjamin Britten]].<ref>Mitchell, 2. osa, lk 373–74</ref> 1989. aastal antud intervjuus ütles pianist ja dirigent [[Vladimir Ashkenazy]], et Mahleri ja Šostakovitši vaheline side oli väga tugev ja ilmne, mõlema muusika peegeldas üksikisiku ja "maailma kruustangide" vastuseisu.<ref>{{cite news|last= Kozinn|first= Allan|title= Ashkenazy Mining A Mahler Vein|work=The New York Times|issue=1989-02-03|url= http://www.nytimes.com/1989/02/03/arts/ashkenazy-mining-a-mahler-vein.html?pagewanted=1|accessdate=2013-03-10.03.2013}}</ref>
 
===Tähtsamad teosed===
277. rida:
 
==Viited==
{{Viited|3viited}}
 
==Allikad==
283. rida:
* Anon (1908). {{cite news|title= Gustav Mahler Conducts|work=The New York Times|issue=30.11.1908|url= http://graphics8.nytimes.com/packages/pdf/arts/mahler1.pdf|accessdate=21.03.2010}} PDF format
* Anon (1909). {{cite news|title= Bartered Bride at Metropolitan|work=The New York Times|issue=20&nbsp;February|url= http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9D03E6D91439E733A25753C2A9649C946897D6CF|accessdate=20.06.2009|date=20.02.1909}} PDF format
* Anon (1911). {{cite news|title= Gustav Mahler Dies in Vienna|work=The New York Times|issue=19&nbsp;May|url= http://graphics8.nytimes.com/packages/pdf/arts/105027769.pdf|accessdate=2010-03-21.03.2010}} PDF format
* {{Cite book |last=Barham |first=Jeremy (toimetaja.) |coauthors=Karbusický, Vladimír |title=''"Gustav Mahler's Musical Jewishness"'' ''in'' Perspectives on Gustav Mahler | publisher=Ashgate Publishing Limited |year=2005 |location=Aldershot, UK |url=http://books.google.co.uk/books?id=JivwxWN9vY8C&pg=PA188&lpg=PA188&dq=Mahler+Jewish+music&source=bl&ots=wQ8PpzCB0V&sig=WdcK8E2kPylrJrbLvWLE-87HFjk&hl=en&ei=epG0S5KMDYX80wSsl8kg&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=4&ved=0CBYQ6AEwAw#v=onepage&q=Mahler%20Jewish%20music&f=false |isbn=0-7546-0709}}
* {{cite book|last=Blaukopf|first= Kurt|year= 1974|title= Gustav Mahler|publisher=Futura Publications Ltd|location= Harmondsworth, UK|isbn= 0-86007-034-4}}.
302. rida:
* Karbusický, Vladimír: ''Gustav Mahler und seine Umwelt''. Wiss. Buchges., Darmstadt 1978.
* Karbusický, Vladimír: ''Mahler in Hamburg: Chronik einer Freundschaft''. Von Bockel Verlag, Hamburg 1996.
* {{cite journal|last= Kennedy|first= Michael|Michael Kennedy|title= Mahler's mass following|journal=The Spectator|location= London|date=2010-01-13. jaanuar 2010|url= http://www.spectator.co.uk/arts-and-culture/all/5704108/mahlers-mass-following.thtml|accessdate=2013-03-10.03.2013}}
* {{cite news|last= Kozinn|first= Allan|title= Ashkenazy Mining A Mahler Vein|work=The New York Times|issue=3.02.1989|url= http://www.nytimes.com/1989/02/03/arts/ashkenazy-mining-a-mahler-vein.html?pagewanted=1|accessdate=2010-6.04-06.2010|date=3. veebruar 1989-02-03}}
* {{cite book|last= La Grange|first= Henry-Louis de|year= 1995|title= Gustav Mahler Volume 2: Vienna: The Years of Challenge (1897–1904)|publisher=Oxford University Press|location= Oxford, UK|isbn= 0-19-315159-6}}
* {{cite book|last= La Grange|first= Henry-Louis de|year= 2000|title= Gustav Mahler Volume 3: Vienna: Triumph and Disillusion (1904–1907)|publisher=Oxford University Press|location= Oxford, UK|isbn= 0-19-315160-X}}