Kohtvõrgu kommutaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Viited: Viitamismallide vead: kuupäev
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes
9. rida:
Kommutaatori ülesanneteks on signaali edastamine ja võimendamine ning [[müra]] filtreerimine. Täieliku MAC tabeliga kommutaator võtab vastu signaali ükskõik milliselt ühenduselt ja edastab selle ainult seadmele, kellele see mõeldud. Igal kommutaatori pordil on omaette põrkepiirkond. Seega saab nelja seadme puhul neljas pordis (A, B, C ja D) iga paar (näiteks A ja C) vahetada infot, ilma et teise paari omavaheline vestlus (B ja D) neid segaks. [[dupleks|Täisdupleksse]] suhtluse korral võivad paarid omavahel kattuda (näiteks A saadab B-le ning samal ajal saadab B infot C-le).<ref name="switch_evol" />
 
Kommutaator on võimeline töötama nii täis- kui ka pooldupleksis. Lisaks võib kommutaator töötada ühel või mitmel OSI kihil samaaegselt. Kui seade töötab rohkem kui ühel tasemel korraga, kutsutakse seda mitmetasemeliseks või mitmekihiliseks kommutaatoriks. <ref name="aaron" />
 
Kommutaatoritel võib olla kas sisseehitatud või modulaarselt saadaval liidesed, mis lubab kommutaatoril ühendust luua eri tüüpi võrkudega, nagu näiteks [[ethernet]], [[kiudkanal]] ja [[IEEE 802.11]]. Kõrgema kihi kommutaatorid suudavad hoida eraldi mitut [[Virtuaalne_kohtvõrk|VLAN]] gruppi ja tagada liiklust nende vahel, hoida [[teenusekvaliteet]]i<ref name="cb5ce" />, on vahel sisseehitatud seadistatava [[tulemüür (informaatika)|tulemüüriga]]<ref name="aNlZZ" />, võrgu [[sissetungi avastamine]],<ref name="HVvpj" /> ning suudavad eristada [[video]]-, [[heli]]- ja andmevoogusid. Tänu sellistele kommutaatoritele ei ole videopilt hüplik ja heli katkendlik. Need saadetakse enne teisi pakette. Selliseid kommutaatoreid on vaja kasutada [[IP-kõne]] tehnoloogia korral.
20. rida:
=== Kiirused ===
[[Pilt:Ethernet switch Atlantis A02-F5P 5 ports backend.jpg|pisi|Tagantvaade, näha on 5 võrguporti]]
Kommutaatori [[port|pordi]]kiirused on 10/100/1000 Mbit/s. Võimsamad [[server]]ites kasutatavad kommutaatorid suudavad töötada kiirustel 10 Gbit/s. Kommutaatorid erinevad peamiselt kohtvõrgu jaoturite poolest: neil võib iga port töötada eri kiirusega ja korraga võib olla ühenduses mitu arvutipaari eri kiirustega. Ühenduse loomisel üritab kommutaator alati läbirääkimistega saavutada võimalikult kiire ühenduse. Kodused kommutaatorid ([[SOHO]], ''Small Office, Home Office'') on üldiselt 5- või 8-pordised ja kiirusega 10/100 Mbit/s. Reaalne andmeedastuskiirus on umbes kümnendiku võrra väiksem pordi maksimaalsest lubatud kiirusest. <ref name="jGra2" /><ref name="wNjqK" />
 
== OSI mudeli jaotus ==
30. rida:
Jaotur on kasulik olukorras, kus sama signaal on vaja saata mitmele võrgule edasi, kuigi seda suudavad ka võimsamad kõrgema kihi kommutaatorid kasutades selleks [[Pordi_peegeldamine|portide peegeldamist]].<ref name="5pBtQ" />
 
Kommutaator loob esimese kihi ühenduse ainult virtuaalselt, kasutades otsuste tegemiseks tegelikult ülemiste kihtide infot nagu MAC- ja IP-aadressid. 2000. aastate alguseks ei olnud jaoturitel ja odavamatel kommutaatoritel märgatavat hinnavahet. <ref name="Tpnvp" />
 
=== Kiht 2: kanalikiht ===
39. rida:
Esialgsel ühendamisel ei tea kommutaator ühtegi aadressi ja töötab analoogselt kohtvõrgu jaoturiga, saates iga temani saabunud kaadri igasse porti peale selle, kus kohast too kaader saabus. Lähteaadress lisatakse tabelisse, kuid sihtpunkti MAC-aadress lisatakse tabelisse alles siis, kui see seade vastab. Mida rohkem tabelit täidetakse, seda vähem tuleb ette asjatut info saatmist. Nagu jaoturil, kuuluvad kommutaatoriga ühendatud seadmed vaikimisi ühte levipiirkonda (''broadcast domain'') ning edastavad multi- ja leviedastusi kõigile portidele peale saabumispordi. Teise kihi päis ei sisalda infot, et oleks võimalik eristada üht võrku teisest. Sellest möödasaamiseks on aga võimalik kasutada VLAN-i.<ref name="aaron" /><ref name="switch_evol" />
 
Kaadrite saatmiseks on mitu võimalust <ref name="HKZNq" />:
*''Store and forward'': kommutaator hoiab kaadrit puhvris, kuni terve kaader on kätte saadud. Kättesaadud kaadril viiakse läbi [[tsükkelkoodkontroll]] (CRC), millega kontrollitakse andmete terviklikkust. Alles siis, kui kõik on kontrollitud, saadetakse kaader edasi. Seda saatmismeetodit on vaja, kui soovitakse läbi kommutaatori mineva info prioriseerimist, kuna kaadrite üksteisest eristamiseks on vaja teada nende tüüpi.
*''Cut through'': kommutaator reageerib infole kohe. Kuna ei kontrollita terve raami terviklikkust, tekitab see meetod lisaliiklust võrgule vigaste raamide puhul. Jagatakse omakorda kaheks:
57. rida:
 
=== Kiht 7: rakenduskiht ===
Seitsmenda kihi kommutaatorid võivad koormust jaotada vastavalt [[Internetiaadress|URL-ile]] või rakendustele toetudes, puhverdada veebilehti ja osa võtta [[Sisuedastusvõrk|sisuedastusvõrgu]] (CDN) tööst. <ref name="0LqiM" />
 
== Ruuter ja kommutaator ==
90. rida:
*''Hallatud kommutaatorid'': sellistel seadmetel on kas üks või mitu viisi nende konfiguratsioonide haldamiseks. Tavalisemad võimalused seadmele ligipääsemiseks on [[käsurida]] (kättesaadav kas läbi konsooli kaabli, [[telnet|telneti]] või [[turvakest|turvakesta]]), lihtne võrguhaldusprotokoll või veebiliides. Hallatud kommutaatorid jagunevad omakorda kaheks:
**''Targad kommutaatorid'' – neil kommutaatoritel on limiteeritud haldus meetodid. Tavaliselt omavad nad veebiliidest, kust on võimalik muuta lihtsamaid sätteid nagu VLAN ja pordi [[ribalaius|ribalaiust]], kuid enamasti puudub neil käsurea tugi.
**''Täielikult hallatavad kommutaatorid'' – omavad enamasti kõiki levinud haldamismeetodeid nagu käsuriba, veebiliides ja lihtne võrguhaldusprotokoll. Sätetes on kasutajal palju rohkem asju võimalik muuta kui targas kommutaatoris. Võimalik on muuta, jälgida ja tagavaraks erinevaid konfiguratsioone salvestada. Kasutatakse enamasti suuremates ettevõtetes, kus läheb vaja suuremat kontrolli, ja neid nimetatakse ettevõttekommutaatoritena (''Enterprise managed switches''). <ref name="iEwta" />
 
==== Mõningad haldamisvõimalused ====
114. rida:
<ref name="switch_evol">{{cite web|url=http://www.cisco.com/web/about/ac123/ac147/archived_issues/ipj_1-2/switch_evolution.html|title=Layer 2 and Layer 3 Switch Evolution|date=8. detsember 2013}}</ref>
<ref name="aaron">{{cite web|url=http://www.routeralley.com/ra/docs/hubs_switches_routers.pdf|title="Hubs vs Switches vs Routers"|author=Aaron Balchunas|year=2011|date=8.12.2013}}</ref>
<ref name="v8Mem">{{cite web|title=The 10 Most Important Products of the Decade|author=Robert J. Kohlhepp|date=2. oktoober 2000-10-02|accessdate=25.02.2008-02-25|publisher=Network Computing|url=http://www.networkcomputing.com/1119/1119f1products_5.html}}</ref>
<ref name="cb5ce">{{cite web|url=http://kb.netgear.com/app/answers/detail/a_id/972/~/how-qos-improves-performance|title=How QoS Improves Performance|date=8. detsember 2013}}</ref>
<ref name="aNlZZ">[http://cisco.com/en/US/products/hw/modules/ps2706/ps4452/index.html Cisco Catalyst 6500 Series Firewall Services Module],Cisco Systems,2007</ref>
124. rida:
<ref name="5pBtQ">{{cite web|url=http://www.securitywizardry.com/index.php/tools/switch-port-mirroring.html|title=Switch Port Mirroring}}</ref>
<ref name="Tpnvp">{{cite web |title=Switches and Hubs |author=Matthew Glidden |work= About This Particular Macintosh blog |date=oktoober 2001 |url=http://www.atpm.com/7.10/networking-1.shtml}}</ref>
<ref name="HKZNq">{{cite web |url=http://www.cisco.com/en/US/prod/collateral/switches/ps9441/ps9670/white_paper_c11-465436.html |title=Cut-Through and Store-and-Forward Ethernet Switching for Low-Latency Environments |publisher=Cisco |accessdate=2011-11-10.11.2011}}</ref>
<ref name="Bxh2S">{{citation |url=http://www.nanog.org/mtg-9901/ppt/alteon/alteon.ppt |title=The Ins and Outs of Layer 4+ Switching |publisher=NANOG 15 |author=S. Sathaye |date=jaanuar 1999 |quote=It usually means one of two things: – 1. Layer 4 information is used to prioritize and queue traffic (routers have done this for years) – 2. Layer 4 information is used to direct application sessions to different servers (next generation load balancing).}}</ref>
<ref name="0LqiM">[http://www.irbs.net/internet/nanog/0110/0618.html How worried is too worried? Plus, a Global Crossing Story.], NANOG mailing list archives, S. Gibbard,October 2001</ref>