Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes
40. rida:
Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]].
 
2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga)<ref name="undp" />. Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte <ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal<ref name="UNWTO" />.
 
==Riik==
210. rida:
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" />
 
Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi<ref name="Veneetsia-kliima" />. Lõuna-Itaalias võib aastaringselt puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]] <ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel <ref name="Sirocco" />). [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" />
 
=== Taimestik, loomastik ja looduskaitse ===
478. rida:
 
== Haridus ==
[[Pilt:Archiginnasio-bologna02.png|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool <ref name="topuniversities" />]]
Riiklikult finantseeritud 8 aastat kestva haridustee peavad 6–16-aastased lapsed läbima [[koolikohustus|kohustuslikus korras]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" />
*[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat;
638. rida:
== Viited ==
<div style="height:20em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref>
<ref name="SKT2">[https://www.focus-economics.com/country-indicator/italy/gdp-per-capita-EUR GDP per capita in Italy (euros)] www.focus-economics.com</ref>
750. rida:
<ref name="xnB0Q">{{cite web|url=http://www.istat.it/it/archivio/6789|title=Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni {{!}}Aggiornamento al 1° gennaio 2018|language=it|accessdate=13. jaanuaril 2018|publisher=ISTAT}}</ref>
<ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref>
<ref name=Istat180630>{{cite web|url=https://www.istat.it/it/archivio/6789 |title= Classificazione {{!}} Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni |trans-title= |date=2018-06-30. juuni 2018 |accessdate=2018-08-22.08.2018 |publisher=[[Itaalia Riiklik Statistikaamet|Istat]] |language=it}}</ref>
<ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref>
<ref name=tuttitalia>{{cite web|url=https://www.tuttitalia.it/variazioni-amministrative/ |title=Variazioni amministrative di Comuni e Province|trans-title= |date= |accessdate=2018-08-22.08.2018 |publisher= |website=www.tuttitalia.it|language=it}}</ref>
<ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref>
<ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref>