Kuningvesi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
XalD (arutelu | kaastöö)
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Aqua regia in NMR tubes.jpg|thumbpisi|Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks]]
[[ImagePilt:Aqua regia in Davenport Laboratories.jpg|right|thumbpisi|Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus.]]
'''Kuningvesi''' on peaaegu puhta [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] ja kontsentreeritud [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]] (38%) segu ruumalavahekorras 1:3. Kuningvesi on võimeline lahustama väärismetalle, näiteks [[kuld]]a ja [[plaatina]]t, millega teised happed ja alused ei reageeri. Siiski osa metalle, nagu [[iriidium]], [[osmium]], [[tantaal]], [[ruteenium]], [[roodium]] ja [[titaan]] peavad vastu kuningvee korrodeerivale toimele.
Kuningvesi on tugev [[oksüdeerija]].
Kuningvett kasutatakse keemilises tehnoloogias ja analüüsis ning kulla rafineerimisel.
Esimesena kirjeldas kuningvett [[Jābir ibn Ḩayyān]].
 
===Reageerimine kullaga===
18. rida:
 
===Reageerimine plaatinaga===
[[Pilt:Platin löst sich in heißem Königswasser.jpg|thumbpisi|leftvasakul|Plaatina reageerimine kuningveega]]
Reaktsioon toimub analoogselt kulla reageerimisega. Siingi võib saadusena tekkida nii lämmastikdioksiid kui ka lämmastikoksiid.
:Pt ''(s)'' + 4 NO<sub>3</sub><sup>&minus;</sup> ''(aq)'' + 8 H<sup>+</sup> ''(aq)'' → Pt<sup>4+</sup> ''(aq)'' + 4 NO<sub>2</sub> ''(g)'' + 4 H<sub>2</sub>O ''(l)''
34. rida:
Nitrosüülkloriid võib edasi laguneda lämmastikoksiidiks ja klooriks. See reaktsioon on tasakaaluline ja seega sisaldavad kuningveest eraldunud gaasid lisaks nitrosüülkloriidile ja kloorile veel lämmastikoksiidi.
:2 NOCl ''(g)'' → 2 NO ''(g)'' + Cl<sub>2</sub> ''(g)''
 
 
 
[[Kategooria:Happed]]