Kiindrus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
[[FilePilt:Carbon black.jpg|thumbpisi|Selline näeb kiindrustahm välja enne sideainega segamist]]
'''Kiindrus''', ka '''kiindrustahm''', '''männitahm''' või '''lambitahm''' ([[saksa keel]]es ''Kienruß'', [[vene keel]]es ''сосновая сажа'' 'männinõgi'<ref>http://eki.ee/dict/ves/index.cgi?Q=tahm&F=V</ref>), on [[must]] väga peeneteraline (osakeste läbimõõt 0,01–1 [[mikromeeter|μm]]) [[Värvipigment|pigment]], mis koosneb peaaegu puhtast [[süsinik]]ust. Võib sisaldada ka [[tõrv]]aosakesi ja vähesel määral mineraalseid anorgaanilisi aineid ([[tuhk]]).
 
11. rida:
Kiindrustahma tunti juba 2000 aastat e.m.a Hiinas ning seda saadi taimeõlide mittetäielikul põletamisel. Euroopas hakati tahmavärvi laialdaselt kasutama 18. sajandil. Kiindrust toodeti tööstuslikult ja müüdi linnas ja külapoodides, sh ka üheks komponendiks [[Püssirohi|püssirohu]] koostisesse<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19260919.2.19.1 Kiwilõhkumiseks. Sakala, 19. september 1926, lk 5]</ref>.
 
[[Eesti Post|Eesti Vabariigi Post]] kasutas enne Teist Maailmasõda [[Postitempel|postitemplite]] värvina orgaanilise õli ja kiindruse segu, mida lahjendati [[Tärpentin|tärpentin]]i abil, see andis tuhmi ja laialivalguva jäljendi. Seda templivärvi ei ole hilisemal ajal kasutatud ja nii on võimalik eristada musta trükivärviga tehtud võltsinguid originaaltemplitest<ref>http://www.filateelia.ee/naitused/hr2004/mottevahetus.html</ref>. Ka rahvapärimus annab teateid kiindrusvärvi kodus ise tegemisest 19. sajandil [[tattnina]] [[tahm]]ast ja [[värnits]]ast<ref>http://alutaga.blogspot.com/2014/10/ka.html</ref>.
 
== Vaata ka ==