Keemiatööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
5. rida:
 
==Eesti keemiatööstus==
Eesti aladel valmistati [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin]]a jm juba palju sajandeid tagasi [[mõis]]ate või hiljem ka [[talu]]de juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid [[vabrik]]uid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks [[Räpina]] [[paber|paberiveski]]iveski asutati 1734, Põltsamaa kandis rajati 1770 [[klaas]]iahi ja 1792–1795 Rõika-[[Meleski]] peeglivabrik, [[Pärnu]]s asutati õlivabrik [[linaõli]] ja [[värnits]]a valmistamiseks. [[Revel]]is Maarjamäel töötas [[suhkur|suhkrutehas]] [[Brasiilia]] [[suhkruroog|suhkruroo]] baasil 1811 kuni 1837 ja hiljem ehitati see ümber [[tärklis]]e ja [[piiritus]]e tootmiseks. [[Narva]] jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu [[äädikas|äädikavabrik]] (1826), milles hiljem valmistati ka [[värvid|värve]] ja [[vasevitriol]]i. Esimene aurujõul töötav [[viin (jook)|viina]] [[destillaator]] rajati 1817. aastal [[Raadi mõis]]a juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas [[piiritus]]. [[Kunda]]s algas [[tsement|tsemendi]]tootmine 1871. [[Viljandi]] kirikumõisa maadel asutati [[tuletikud|tikuvabrik]] 1889. [[Rakke]] ümbruskonnas oli mitmeid kohalikke [[lubi|lubjaahje]], kuid tööstuslikule tootmisele Rakkes pandi alus 1890, kui rajati viis suurt maa-ahju Kamarikul.
 
Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]] [[Tallinn]]as. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) kodulehel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest <ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest Keemiatööstusest Eestis]</ref> ja selle ajaloost.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref>
 
Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”"mootoriks", tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, [[keemik]]ute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. [[Põlevkivitööstus]] tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. [[Eesti Põlevkivitööstus]] andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse ([[põlevkiviõli|õlitööstuse]]) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut.
 
[[Eesti NSV]] (1940–1991) perioodi tähtsamad keemiatööstuse ettevõtted olid:
18. rida:
*tootmiskoondis [[AS Flora|Flora]] ja keemiakombinaat Orto – [[tarbekeemia]]tooted
*Tallinna Keemia ja Farmaatsia Tehas
* tehas Estoplast, Kunstsarvetehased, vabrik Salvo ja Tartu Kammivabrik – [[Plast|plastideplast]]ide töötlemine
 
Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on [[tsement]], [[lubi]], [[väetised]], [[klaas]], [[paber]] ja [[tselluloos]] ning [[pesuvahendid]].
31. rida:
==Viited==
{{viited}}
 
 
[[Kategooria:Keemiatööstus| ]]