Jood: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{KeemElem|53|Jood|I|126,9044|keMittemetall|2|8|18|18|7||}}
[[Pilt:Iod kristall.jpg|
'''Jood''' on [[keemiline element]] järjenumbriga 53.
Tal on üks [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[isotoop]] [[massiarv]]uga 127. Joodi [[aatommass]] on 126,90447 [[aatommassiühik]]ut.
Jood on [[halogeen]]. Ta moodustab kahe[[aatom]]ilisi [[lihtaine]] [[molekul]]e.
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustes]] esineb jood tumepruunide [[kristall]]idena, mis [[sulamistemperatuur|sulavad temperatuur]]il 113
Jood on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivne]], kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne.
Joodi avastas [[Prantsusmaa]] [[insener]] [[Bernard Courtois]] [[1811]]. Tol ajal käisid [[Napoleoni sõjad]] ja nõudlus [[püssirohi|püssirohu]] tähtsa koostisosa [[salpeeter|salpeetri]] järele oli suur. Salpeetrit toodeti [[kaaliumnitraat|kaaliumnitraadist]] ja selleks oli vaja [[naatriumkarbonaat]]i. Viimast eraldati mererannikule uhutud [[adru]]st, mis sisaldas joodi. Naatriumkarbonaadi eraldamiseks adru põletati ja selle [[tuhk]]a uhuti veega. Jäätmed hävitati [[väävelhape|väävelhappega]]. Ühel päeval lisas Courtois väävelhapet liiga palju ja nägi tõusmas lilla auru pilve. Seejärel täheldas ta, et aur [[kristalliseerumine|kristalliseerus]] külmadele pindadele, moodustades tumedad
Joodil on teada 37 isotoopi. Nendest üks, jood-127 on stabiilne. Looduslikult on avastatud veel isotoopi jood-129, mille [[poolestusaeg]] on 15,7 miljonit aastat. Tehislikult saadud isotoopidest on kõige pikema poolestusajaga jood-125 (59 päeva), jood-131 (8 päeva) ja jood-123 (13 tundi).
22. rida:
{{keemElemMittemetallid}}
[[Kategooria:Halogeenid]]
|