Isopreen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
5. rida:
'''Isopreen''' ehk '''2-metüül-1,3-butadieen''' on [[orgaaniline ühend]], mis kuulub [[konjugeeritud sidemed|konjugeeritud]] [[dieenid]]e klassi. Isopreeni [[keemiline valem]] on СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> ehk C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>.
 
Ta on [[looduslik kautšuk|loodusliku kautšuki]] [[monomeer]] ning [[terpenoidid]]e ehk isoprenoidide struktuuriühik.
 
[[CAS-i number]] on 78-79-5.
 
==Füüsikalised omadused==
13. rida:
Isopreen on [[normaaltingimused|normaaltingimustes]] värvitu vänge lõhnaga [[vedelik]].
 
[[Keemistemperatuur]] on madal (34,067 &nbsp;°C), [[sulamistemperatuur]] on −145,95 &nbsp;°C.
 
[[Molaarmass]] on 68,12 g/mol. [[Tihedus]] on 0,681 g/cm³.
 
==Lahustuvus==
Isopreen lahustub [[etanool]]is.
 
==Keemilised omadused==
24. rida:
 
==Leidumine looduses==
[[Looduslik kautšuk]] on isopreeni polümeer, kõige sagedamini ''cis''-1,4-polüisopreen [[molekulaarmass]]iga 100 000 до 1 000 000. Looduslikus kautšukis on [[Lisand (keemia)|lisanditena]] mõni protsent teisi materjale ([[valgud]], [[rasvhapped]], vaigud ja [[anorgaanilised ained]]). Mõnikord on tegu struktuuriisomeeri [[gutapertš]]iga (''trans''-1,4-polüisopreen), millel on sarnased omadused.
 
Isopreeni toodavad ja eritavad atmosfääri paljud puuliigid, millest peamine on tamm. Aastas toodavad taimed umbes 600 miljonit tonni isopreeni, kusjuures poole sellest toodavad troopilised laialehised puud, ülejäänu põõsad.<ref>Guenther, A.; T. Karl, P. Harley, C. Wiedinmyer, P. I. Palmer and C. Geron (2006). [http://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf «Estimates of global terrestrial isoprene emissions using MEGAN (Model of Emissions of Gases and Aerosols from Nature)»].'' Atmos. Chem. Phys.'' '''6''': 3181–3210.[http://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf]</ref>
36. rida:
== Isopreeni telomerisatsioonist Eestis ==
 
Isopreeni katioonse [[telomerisatsioon]]i uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui Eesti NSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Sünteesi lähteaine isopreen oli odav [[nafta|naftasaadus]].
 
Sünteesi võtmeprotsessiks oli isopreeni ja tema [[hüdrokloorimine|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i SnCl<sub>4</sub> juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemissaaduste komplitseeritud segu – [[isomeer]]setest C<sub>10</sub>-, C<sub>15</sub>-, C<sub>20</sub>- jne kloriididest.