Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
== Elukäik ==
Märt Laarman onoli masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde – [[Linda Viiding|Linda]] (tõlkija Linda Viiding) ja Leili – ning vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.
 
Märt Laarman õppis aastail [[1904]]–[[1907]] [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s ja [[1908]]–[[1912]] [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is. [[1912]]. aastal astus Märt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere Õpetajate Seminari,]] kus omandas [[Karl Merilaid-Schnell|Karl Friedrich Schnell (Merilaid)]] juures esimesed kunstioskused. Pärast seminari lõpetamist 1914. aastal, õppis ta [[Tartu Ülikool]]is Lauri Kettuneni ning [[Johann Voldemar Veski]] täienduskursustel. 1920 omandas ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides [[1945]]. aastani.
 
== Looming ==
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli Märt Laarmani õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma [[looming]]u ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism|kubistlikud]] tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi – kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku ([[Arnold Akberg]], M. Laarman, [[Henrik Olvi]]) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "[[Bauhaus]]" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms. Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse [[fotokunst]]i.
 
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist." Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1930. aastate teisel poolel pühendus Laarman bibliofiilsete raamatute tegemisele, [[Eksliibris|eksliibrisele]] ja väikeses formaadis vabagraafikale. 1937. aastal ilmus Laarmanilt mapp „Kymme puulõike-eksliibrist käsitrykis I”, 1940. aastal teine mapp, 1943. aastal kolmas. Aastal 1939 lõi ta puulõiked bibliofiilsetele raamatutele „Pikse palve” ([[Oskar Loorits|Oskar Looritsa]] järelsõnaga), Hjalmar Gullbergi „Kolm laulu” (Märt Laarmani tõlkes) ja Laarmani enda „Kylmad ruba’iid”.<ref>Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
123 725

muudatust