Redaktsioon: 8. märts 2019, kell 13:29 redigeeri Murulauk (arutelu \| kaastöö) 1159 muudatust P Eemaldasin keeletoimetamise sildi. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 14:10 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Charles Babbage - 1860.jpg\|pisi\|Charles Babbage aastal 1860]] '''Charles Babbage''' ([[26. detsember]] [[1791]] [[London]] – [[18. oktoober]] [[1871]]) oli inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener. Ta leiutas programmeeritava [[arvuti]] põhimõtte. Babbage, keda paljud peavad arvuti isaks, mõtles välja esimese mehaanilise automaatkalkulaatori (arvuti) ja pani seeläbi aluse arvutite arenguloole. Tema poolvalmis arvutusmasinate osad on välja pandud Londonis teadusmuuseumi näitusel. Babbage'i mehaaniline arvuti ehitati tema kirjelduste ja jooniste põhjal valmis alles 1991. aastal ja see töötas perfektselt. Seega, kui Babbage'il oleks õnnestunud oma masin lõpuni valmis ehitada, töötanuks see korralikult. Üheksa aastat hiljem sai teadusmuuseum valmis ka väljatrükiseadme, mille Babbage oli oma arvutile kavandanud. 19. rida ⟶ 18. rida: [[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St. Michaeli kirikus Teignmouthis Devonis. Enne kui nende elukohaks sai Londonis Devonshire Street 5, elas paar Dudmaston Hallis Shropshire'is. Charlesil ja Georgianal oli kaheksa last, kuid ainult neli – Benjamin Herschel, Geogriana Whitmore, Dugald Bromhead ja Henry Prevost – jõudsid täisikka. Charles Babbage'i naine Georgiana suri Worcesteris 1827. aastal, samal aastal suri ka Babbage'i vastsündinud poeg Alexander, tema teine poeg Charles ja tema isa. Babbage'i järgnev otsus veeta aasta ringi reisides oli peamine põhjus, miks tema töös tekkis paus. Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871. Ta on maetud Londoni Kensal Green Cemetery kalmistule. Horsley arvates suri Babbage neerupuudulikkuse tõttu. 1983. aastal leidis ja avalikustas Babbage'i lahkamistulemused tema poja-poja-pojapoeg. Babbage'i aju üht poolkera säilitatakse Londonis Inglismaa kirurgide kuningliku kolledži Hunteri muuseumis. Teine pool tema ajust on Londonis teadusmuuseumi näitusel. Charles Babbage'i noorim poeg Henry Prevost Babbage (1824–1918) käis isa jälgedes ja valmistas oma isa kavandite põhjal kuus automaatset kalkulaatorit. Üks neist masinatest saadeti Harvardi ülikooli. Praegu on see masin väljas teadusmuuseumis Londonis.<ref name="marriage" /> 30. rida ⟶ 29. rida: [[Pilt:Babbages difference engine 1832.jpg\|pisi\|Babbage’i diferentsmasin, 1832]] ===Diferentsmasin=== Babbage’ile andsid tõuke arvutuste automatiseerimiseks vead [[trigonomeetria]] tabelites (neid kasutati laialdaselt [[navigatsioon]]is). Tabeliandmed saadi [[Funktsioon (matemaatika)\|funktsioonide]] aproksimeerimisel [[hulkliige\|hulkliikmetega]], mis võimaldas välja arvutada lõplikud vahed ([[diferents]]id). [[Logaritm]]ide ja ~~[[trigonomeetria\|~~trigonomeetriliste]] funktsioonide asendamine järk-järgult täpsemate lähisväärtustega võimaldab teha keerukaid arvutusi suure täpsusega. Lõplike vahede arvutus taandub liitmis- ja lahutamisteheteks. Nende rutiinsete arvutuste tegemiseks kavandaski Babbage masina, mis pidi asendama inimesi, keda kutsuti arvutajateks ([[inglise keel\|ingl]] ''computer''). Kui arvutaja juhtus vea tegema, siis kajastuski see ka lõpptulemuses, tabeli arvandmes. Ta alustas oma diferentsmasina (~~[[inglise keel\|~~ingl]] ''difference engine'') loomist 1822. aastal. Mõned prototüübi osad on tallel teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator, mis jäi küll lõpetamata. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000 peenmehaanika osast, oleks kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Hiljem projekteeris ta täiustatud versiooni "Automaatne kalkulaator number 2", mis jäi samuti ellu viimata. Alles aastail 1989–1991 valmistati nende Babbage’i kavandite järgi Londoni teadusmuuseumile masin, mis sooritas esimesed arvutused 31 numbrikoha täpsusega, mis on palju suurem kui tavalisel moodsal taskukalkulaatoril. 38. rida ⟶ 37. rida: [[Pilt:AnalyticalMachine Babbage London.jpg\|pisi\|Analüütilise masina mudel (valmistatud Londoni teadusmuuseumile)]] ===Analüütiline arvutusmasin=== 1834. aastal hakkas Babbage kavandama uut ja keerukamat täisautomaatset arvutusmasinat, mille ta nimetas analüütiliseks masinaks (~~[[inglise keel\|~~ingl]] ''analytical engine''). See ei olnud üks lõpetatud projekt, vaid õnnestunud kavandite kogum, millega ta tegeles kuni oma surmani. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab perforeeritud kaartide abil programmeerida. Ta taipas, et programme saab kodeerida nende kaartide abil: inimene peab algselt ainult programmi looma, siis sisestama programmi kaartidelt masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi [[~~Perfokaart\|perfokaartidest~~perfokaart]]idest moodustatud tsükleid, et juhtida mehaanilist kalkulaatorit, millele oleks sisendina ette antud eelnevate arvutuste tulemused. See masin oleks kasutanud samu võtteid, mis on olemas tänapäeva arvutites, näiteks järjestikune programmi täitmine ja hargtöötlus. See oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks vastanud [[Turingi masin~~\|Turingi masina~~]]a tingimustele. Matemaatik [[Ada Lovelace]], üks väheseid inimesi, kes täies mahus Babbage'i ideid mõistis, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Tänu sellele tööle on Lovelace'ile antud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979. aastal anti nüüdisaegsele programmeerimiskeelele tema auks nimi Ada. 2011. aastal alustasid Briti teadlased projekti "Plan 28". Teadlaste eesmärk on rekonstrueerida avalikkuse kaasabil ja ühisloome toel Babbage'i täisautomaatne arvutusmasin. Arvutusmasin loodetakse Babbage'i auks valmis saada 2021. aastaks.<ref name="first" /> <nowiki/>[[~~File~~Pilt:Babbage - On the economy of machinery and manufactures, 1835 - 5864499.tif\|~~thumb~~pisi\|''On the economy of machinery and manufactures'', 1835]] ==Muid saavutusi== 1824. aastal anti Babbage'ile kuningliku astronoomiaseltsi kuldmedal (''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''). Ta oli selle seltsi asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid. Aastatel 1828–1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning oli tegev astronoomiaühingu (Astronomical Society'')'' asutamisel aastal 1820 ning statistikaühingu (Statistical Society'')'' asutamisel aastal 1834. 1832. aastal valiti Babbage USA kunsti- ja teaduste akadeemia välis-auliikmeks (''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences)''. Babbage saavutas märkimisväärseid tulemusi ka krüptograafias. 1838. aastal konstrueeris Babbage veduri ette kinnitatava põrkeraua, mis puhastab raudtee takistustest. 47. rida ⟶ 46. rida: Babbage leiutas ka oftalmoskoobi ehk silmapeegli. Ta andis selle küll füüsikutele katsetamiseks, kuid siiski vajus tema leiutis unustusse ning seade tuli hiljem kasutusele [[Hermann von Helmholtz]]<nowiki/>i sõltumatu leiutisena. Babbage kandideeris Finsbury alevi kaudu kaks korda ka parlamenti. 1832. aastal tuli ta viie kandidaadi hulgas kolmandaks, kuid 1834. aastal jäi nelja kandidaadi seas viimaseks.<ref name="saavutused" /> ==Mälestuse jäädvustusi== 55. rida ⟶ 53. rida: Monk's Walk Schoolis asub kiviplokk nimega "Babbage", mälestamaks tema teadustööd. Royal Borough of Kingston upon Thamesis Chessingtonis anti uues elamurajoonis kulgevale teele nimeks Charles Babbage Close. Tema järgi on nimetatud GEC 4000 seeria [[~~Miniarvuti\|miniarvutitele~~miniarvuti]]tele loodud [[programmeerimiskeel]] Babbage. Charles Babbage esineb suure mõtlejana 2008. aasta strateegiavideomängus "Civilization Revolution". *Totnesi muuseumis on Babbage Room (Babbage'i tuba), Totnesis veetis Babbage oma noorusaja.

Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel