Bimetalltajur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
unustasin :) |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[
[[
[[
'''Bimetalltajurit''' ehk '''termoreleed''' kasutatakse mitmesuguste seadmete ning [[elektriahel]]ate kaitseks liigsoojenemise eest. Bimetalltajur koosneb kahest erineva [[soojuspaisumine|soojuspaisumisega]] [[metall]]ist. Soojenemisel [[bimetall]] kaardub väiksema soojuspaisumisega metalli suunas. Kui bimetalltajur on mehaaniliselt ühendatud [[elektriline kontakt|elektriliste kontaktidega]], toimub bimetalllehe kaardumisel kontaktide ümberlülitumine (termorelee rakendumine).
Bimetalltajuri ülesandeks on kaitstava objekti soojuslike omaduste [[modelleerimine]] ning [[väljundsignaal]]i hüppeline muutmine kahjulike pöördumatute muutuste või avariiohu tekkimisel. Näiteks, [[liigkoormusvool]] toimib nii kaitstavale objektile kui ka bimetalltajurile, kusjuures mõlemad soojenevad voolu toimel. Bimetalltajuri rakendumislävi valitakse vastavalt kaitstavale objektile nii, et termorelee rakenduks enne kui liigkuumenemine muutub kaitstavale objektile ohtlikuks. Seega, bimetalltajur on sisendsuurusest sõltuva toimega [[releetajur]], kusjuures tema rakendumisaeg on soojenemisprotsessi kestuse tõttu suhteliselt pikk.
Eeldades, et bimetalltajuri soojenemine toimub kiiresti ning soojenemise ajal soojusülekannet keskkonda ei toimu, saab väita, et soojenemisprotsess on adiabaatiline.
Sel juhul on termorelee rakendusmisaja sõltuvus voolust logaritmilistes koordinaatides kujutatav sirgjoonena. Vastavat tunnusjoont nimetatakse sekund-amper tunnusjooneks.
Elektrisüsteemides iseloomustab see tunnusjoon kõiki liigkoormuse kaitseaparaate, sealhulgas ka termoreleesid. Üldjuhul saab bimetall-termotajuri rakendumisaja arvutada valemiga:▼
▲Elektrisüsteemides iseloomustab see tunnusjoon kõiki liigkoormuse kaitseaparaate, sealhulgas
<math>t_{rak}= T_{ \vartheta} \ln \frac { ( \frac {I}{I_n})^2- ( \frac{I_0}{I_n})^2}{( \frac{I}{I_n})^2-( \frac{I_{ \infty}}{I_n})^2}</math>,
33. rida ⟶ 19. rida:
{{Lüliti}}
[[Kategooria:Automaatika]]
| |||