Arvutuslaud: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arvutuslaud''' on lihtne ning väga vana mehaaniline [[arvutusseade]]. Paljudes kohtades kasutatakse seda tänini.

Tuntumad arvutuslauad on [[abakus]], ''[[suanpan]]'', ''[[soroban]]'' ja [[arvelaud]].

Arvutuslaud kujutab endast raami, millele on paigaldatud kepikesed, traadid või nöörid, või lauda, milles on sooned või praod. Kivid liiguvad traadile, nöörile või kepikesele lükituna või soontes või pragude vahel.

Kive on kindel arv, mis tavaliselt on seotud [[positsioonisüsteem]]iga.

Enamasti jaguneb arvutuslaud pikuti kaheks osaks, nii et ühes osas asuvatel kividel on suurem (tavaliselt viiekordne) väärtus. Erandiks on [[arvelaud]], mis aga nõuab murdudega arvutamiseks lisalauda.

Arvutuslauaga saab sooritada [[liitmine|liitmist]], [[lahutamine|lahutamist]], [[jagamine|jagamist]], [[korrutamine|korrutamist]] ning isegi [[juurimine|juurimist]].

Arvutuslaud on kõige vanem teadaolev [[arvutusseade]]. See leiutati tõenäoliselt umbes 1100 eKr Hiinas või Indias.

See võeti kasutusele vanaajal (Euroopas [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s [[abakus]]enaabakusena) juba enne [[kümnendsüsteem]]i üldist kasutuselevõttu. Alates [[17. sajand]]ist on arvutuslaudu hakanud välja tõrjuma [[arvutusmasin]] ning hiljem [[kalkulaator]], nii et näiteks Lääne-Euroopas peetakse seda nüüdseks kõigest mänguasjaks, kuigi seda kasutavad [[pimedad]]. Kasutusel on arvutuslaud kohati ka [[Venemaa]]l ja [[SRÜ]] riikides ning [[Hiina]]s ja [[Jaapan]]is.

Saksa arvutusmeister [[Adam Ries]] kirjeldas arvutuslaudade kasutamist teoses "Rechenbuch auf Linien und Ziphren in allerlei Handthierung / geschäfften und Kaufmanschafft".