Vääriskivi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  3 aasta eest
P
pisitoimetamine
Resümee puudub
P (pisitoimetamine)
[[Pilt:AEW diamond solo white.gif|thumbpisi|[[Briljant]] on lihvitud [[teemant]]]]
'''Vääriskivi''' ehk '''kalliskivi''' on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt [[juveel]]ina kasutatav [[mineraal]] või [[kivim]]. Enamus vääriskive ei ole lihvimata olekus kaunid. Nad võivad välja näha nagu tavalised kivid, aga pärast kvaliteetset lõikamist, lihvimist ja poleerimist tuleb esile nende [[värvus]], [[läbipaistvus]], [[läige]] ja sära. Inimesele tuntud 2000 mineraalist peetakse vääriskivideks ainult umbes 70.<ref name="Der Taschen Brockhaus 1998">Der Taschen Brockhaus (unsere Welt). Trükitud Itaalias: 1998, lk 190. ISBN 3-7653-0151-5</ref>
 
Vääriskivide [[mass]]i mõõdetakse [[karaat]]ides. Vääriskive iseloomustatakse järgmiste omaduste alusel: [[dispersioon]], [[kõvadus]], [[erikaal]], sära, [[refraktsioon]], [[murdepind]] ja [[lõhevus]]. Vääriskivi defekte nimetatakse [[inklusioon]]ideks.
Vääriskive on ammustest aegadest kasutatud [[ehe]]te valmistamiseks, uuemal ajal ka [[optika]]s ja tööstuses. Lihvitud vääriskive, aga ka neist valmistatud ehteid nimetatakse [[juveel]]ideks.
 
Vääriskivil on tihti spetsiifiline nimetus, mis erineb vastava mineraali või kivimi [[teadus]]likust nimetusest<ref> name="Der Taschen Brockhaus (unsere Welt). Trükitud Itaalias: 1998, lk 190. ISBN 3-7653-0151-5<"/ref>. Näiteid:
* [[Korund]]i (mineraali teaduslik nimetus) punase värvusega erimit nimetatakse [[rubiin]]iks (vääriskivi nimetus).
* Rohelise värvusega [[berüll]]i nimetatakse [[smaragd]]iks.
 
=== Looduslikud kivid ja sünteetilised kivid ===
Vääriskivid võivad olla looduslikud ja sünteetilised ning erineva kuju, värvi ja suurusega. Vääriskivide imitatsioone pigem vääriskivide hulka ei loeta.
 
===== Looduslikud vääriskivid =====
Ainus erinevus ongi fakt, et sünteetilised kivid on laboratooriumis ‘'kasvatatud’’. Välisel vaatlusel pole võimalik looduslikku kivi sünteetilisest eristada, aga akrediteeritud gemmoloogialaborid suudavad teha kindlaks, kas vääriskivi on pärit laboratooriumist või on looduslik. Sünteetilist kivi võimaldavad looduslikust eristada vaid mõned väga väikesed sisemised omadused.
 
Laboris valmistatud vääriskivid on hinnalt odavamad kui looduslikud kivid, aga nende loomiseks kulub ka palju energiat ja seega ei ole nad erinevalt [[imitatsioon]]idest sugugi odavad. Laboris valmistatud vääriskivid on sama ehtsad kui looduslikud kivid<ref name="ejewels.ee">https://www.ejewels.ee/koolituskeskus/vaariskivid</ref>.
 
Sünteetilisi vääriskive on osatud valmistada alates 19. sajandist<ref>https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/making-gemstones</ref>. Varasemast ajast pärit ajaloolised juveelid kuuluvad seega kõik looduslike vääriskivide hulka.
 
== Imitatsioonid ehk võltsvääriskivid ==
Hinnalt odav asendus tõelistele vääriskividele on võltsvääriskivid. Võltskivid imiteerivad loodusliku kivi värvi või välimust, koostises ja muudes füüsikalistes ning keemilistes omadustes kokkulangevus puudub. Võltsvääriskivid võivad olla inimese poolt valmistatud, looduslikud või mõnel juhul kombinatsioon mõlemast<ref>https://www. name="ejewels.ee"/koolituskeskus/vaariskivid</ref>. Näiteid:
* [[Tsirkoon]] ja sünteetiline [[moissaniit]] on võltsteemandid
* Sinine [[klaas]]itükk, mis kujult matkib vääriskivi [[Lihv (gemmoloogia)|lihv]]i, on [[safiir]]i imitatsioon.
76 075

muudatust