Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 04:07 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 13:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:MtStHelensAsh1980eruption.jpg\|~~thumb~~pisi\|Vulkaanilise tuha näidis]] '''Vulkaaniline tuhk''' on [[vulkaan]]ist väljapaiskunud kuni 2  mm läbimõõduga [[püroklast]]id ning neist koosnev vulkaaniline [[sete]]. Vulkaaniline tuhk tekib [[Plahvatuslik vulkaanipurse\|plahvatuslike vulkaanipursete]] käigus pihustunud [[magma]]st. Kivistunud vulkaaniline tuhk on [[tuff]]. Vulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse [[lapill]]ideks (2–64  mm) ning [[Vulkaaniline pomm\|vulkaanilisteks pommideks]] (üle 64  mm). Erinevalt [[Tuhk\|tuhast]] ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi [[Põlemine\|põlemise]] jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on pärit ajast, mil usuti, et vulkaanid on põlevad mäed<ref>Clark, Audrey N. (2003). The Penguin Dictionary of Geography (3. trükk). Penguin. Lk 451. ISBN 0140515054</ref>. 16. rida: Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine [[atmosfäär]]i, mis võib mõjutada [[kliima]]t ja põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks [[Krakatau]] vulkaanipurse [[1883]]. aastal.) [[Pilt:MtCleveland ISS013-E-24184.jpg\|~~thumb~~pisi\|Vulkaanipurske ajal atmosfääri paiskuv vulkaaniline tuhk]] [[Pilt:Vulkaanilise tuha kiht.JPG\|pisi\|454 miljonit vana vulkaanilise tuha kiht Eestis [[Laagri]]s. Pildistas [[Kasutaja:Kruusamägi\|Ivo]].]] Kui vulkaanist paiskub pika, [[geoloogiline aeg\|geoloogilise aja]] jooksul välja vulkaanilist tuhka, võib see lõpuks moodustada [[vulkaanikoonus]]e. 28. rida: Suure hulga vulkaanilise tuha langemisel [[maja]]dele võivad [[katus]]ed sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad nõrgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu põhjustab [[voolukatkestus]]i ja häirib kõiki sideliine, alates maanteedest ja lõpetades elektrooniliste sideliinidega. Vulkaanist väljuv tuhk on sageli segunenud põletavkuumade [[gaas]]idega. Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse [[lõõmpilv]]eks. Lõõmpilv ei tõuse tavaliselt väga kõrgele ega levi üldjuhul vulkaani [[jalam]]ist palju kaugemale, kuid tänapäeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui lõõmpilv tabab mõnda asulat, siis võivad kõik selle elanikud ühekorraga kuumas pilves surra. Lõõmpilve temperatuur võib olla isegi 1000  °C ja ta võib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on võimatu põgeneda. ==Vaata ka==

Vulkaaniline tuhk: erinevus redaktsioonide vahel