Redaktsioon: 23. jaanuar 2019, kell 10:29 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 930 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.167.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi HakanIST. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 13:32 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:FoggDam-NT.jpg\|alt=Mustade tormipilvede all langeb hall vihmavaling rohumaale.\|pisi~~\|right~~\|300 px\|Vihmavaling [[äikesetorm]]i ajal]] '''Vihm''' on [[vesi\|vee]] [[vedel]]ate osakeste sadu [[atmosfäär]]is. [[~~File~~Pilt:Vihmane Mustla keskväljak.jpg\|~~thumb~~pisi\|Vihmase [[Mustla]] [[alevik]]u [[keskväljak]]]] Vihma sajuks on vajalik, et atmosfääris oleks õhutemperatuur jäätunud vee sulamispunktist kõrgem. Kui atmosfääris leiduva [[veeaur]]u [[kondenseerumine\|kondenseerumisel]] tekkinud vee[[tilk\|tilgad]] on piisavalt rasked, siis langevad need vihmana maapinnale. Õhu niiskusest [[küllastumine\|küllastumiseni]], mis on vajalik vihma sajuks, viivad kaks koos toimivat protsessi: õhu jahenemine ja veeauru lisandumine õhku. [[Virga]] ehk sajujooned on sadu, mis on hakanud pilvest langema, kuid aurustub enne maapinnani jõudmist; see on üks viis, kuidas õhk võib veeaurust küllastuda. Sademed moodustuvad, kui veetilgad või [[jääkristall]]id [[pilv]]es omavahel tõukudes liituvad. 13. rida: [[Mussoon]]e põhjustava [[intertroopiline konvergentsitsoon\|intertroopilise konvergentsitsooni]] liikumine toob [[savann]]idesse [[vihmahooaeg\|vihmahooaja]]. Suuremas osas maailmas on vihm peamine [[Magevesi\|magevee]]allikas, mis loob eluks vajalikud tingimused mitmesugustele [[ökosüsteem]]idele, annab vett [[hüdroelektrijaam]]adele ja [[niisutus]]süsteemidele. Vihma hulka mõõdetakse [[sadememõõtja]]ga, seda hinnatakse aktiivselt [[ilmaradar]]ite ja passiivselt [[ilmasatelliit]]ide abil. [[~~File~~Pilt:Vihm Osula küla talivilja põllul.jpg\|~~thumb~~pisi\|Vihm [[Osula]] küla [[talivili\|talivilja]] põllul [[Võru maakond\|Võru maakonnas]]]] [[Linna soojussaar\|Linnade sooajussaarte]] efekt suurendab nii sademete hulka kui ka saju intensiivsust linnadest allatuult. [[Kliima soojenemine]] muudab kogu maailma tavapäraseid sajutingimusi, põhjustades niiskemat ilma [[Põhja-Ameerika]] idaosas ja kuivust [[troopika]]s. Sademed on üks põhikomponente looduslikus [[veeringlus]]es ning tekitab enamiku planeedi [[puhas vesi\|puhta vee]] varudest. Maailma keskmine aastane [[sademete hulk]] on 990  mm. [[Kliima]]klassifikatsioonisüsteemid nagu [[Köppeni kliimaklassifikatsioonisüsteem]] kasutavad keskmist aastast sademete hulka eri [[kliimarežiim]]ide eristamiseks. Maa kõige kuivem [[kontinent]] on [[Antarktis]]. Vihma on täheldatud või oletatakse ka teistel planeetidel, kus see koosneb vee asemel [[Raud\|metaan]]ist, [[Raud\|rauast]], [[neoon]]ist või [[Väävelhape\|väävelhappest]]. [[Pilt:Regnbyge.jpg\|pisi\|Rünksajupilvest sajab hoogvihma]] Eesti vihmakestusrekord pärineb [[1996]]. aastast, kui [[Väike-Maarja]]s sadas 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest.

Vihm: erinevus redaktsioonide vahel