Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 02:14 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 11 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 13:30 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB
2. rida: '''Veealune kanjon''' on [[maailmameri\|maailmamere]] põhjas olev suhteliselt pikk, kitsas ja sügav [[negatiivne pinnavorm]]. Enamus veealuseid kanjoneid asub [[mandrilava]] [[nõlv]]al, aga mitte kõik. Neid leidub näiteks [[ookeani keskahelik]]e nõlvadel. Osa kanjoneid jätkub nõlva [[jalam]]ilt ookeani põhjas sadade kilomeetrite ulatuses. Mõnedki veealused kanjonid lõpevad mäe jalamile jõudnuna 2–4  km sügavusel lehvikja uhtkoonusega, mille raadius on kuni 300–350  km. Mõned veealused kanjonid on suure [[jõgi\|jõe]] veealuseks jätkuks. Nii näiteks moodustavad veealuse kanjoni [[Amazonas]], [[Ganges]], [[Hudson]], [[Indus]] ja [[Kongo jõgi]]. Siiski puudub enamikul veealustel kanjonitel side jõgedega. 12. rida: Kõige varasemad teadaolevad veealused kanjonid pärinevad [[neoproterosoikum]]ist. Maailma kõige pikema veealuse kanjoni on uuristanud Kongo jõgi. See kanjon on 800  km pikk ja 1200 m sügav. [[Jääaeg\|Jääajal]], kui maailmamere tase oli palju madalam kui tänapäeval, ulatus Kongo märksa kaugemale merre kui tänapäeval. [[Kategooria:Kanjonid]]

Veealune kanjon: erinevus redaktsioonide vahel