Erinevus lehekülje "Süvaveekerge" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 39 baiti ,  2 aasta eest
P
→‎top: pisitoimetamine
P
P (→‎top: pisitoimetamine)
'''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedaserannik]]ulähedase [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse. Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse '''süvaveekerkealadeks'''.
Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga [[kompensatsioonihoovus]]ena külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
 
Parim süvaveekerkeala näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad.
 
Süvaveekerkest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse [[El Niño]]ks ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on globaalne, ning seetõttu võib tal olla seos [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]]{{lisa viide}}; viimastel aastatel on täheldatud El Niñode kestuse pikenemist{{lisa viide}}.
 
Süvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on toitaineterikas (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid ainevahetusel [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist toituvad omakorda mereloomad, keda inimene sageli toidu eesmärgil püüab.
 
Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[Temperatuuriinversioon|temperatuuriinversioonitemperatuuriinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es sajab üliharva.
 
Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]]ideks ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]'''ideks. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
 
== Vaata ka ==
76 048

muudatust