Subduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P pisitoimetamine
 
1. rida:
[[Pilt:Bordo convergente.png|thumbpisi|Pildil on kujutatud subduktsiooni, [[magma]] moodustumist ning vulkaani.]]
 
'''Subduktsioon''' on [[Ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoorega]] [[litosfäär]]i ploki sukeldumine (subdutseerumine) [[Maa vahevöö|vahevöösse]].
12. rida:
Subduktsioonivööndi kohale tekivad [[vulkaan]]id. Kui ookeaniline laam sukeldub teise ookeanilise laama alla, siis nimetatakse tekkinud vulkaaniahelikku [[saarkaar]]eks. Tekib kaarekujuline vulkaaniliste saarte ahelik, näiteks [[Aleuudid]] või [[Mariaanid]]. Kui sukeldumine toimub mandrilise maakoorega laama alla, nimetatakse tekkinud vulkaaniahelikku [[vulkaaniline kaar|vulkaaniliseks kaareks]]. Näiteks [[Kaskaadid]], [[Jaapan]] ja suur osa ülejäänud Vaikse ookeani tulerõngast.
 
Subduktsioonivööndi vulkaanide tekkepõhjuseks on sukelduvast laamast eralduvad [[lenduvad ühendid]] (peamiselt [[vesi]]), mis alandavad laama kohal oleva [[vahevöö kiil]]u sulamistemperatuuri ning põhjustavad selle [[osaline sulamine|osalise sulamise]]. Vee allikaks on vett sisaldavad [[mineraal]]id. Neid on merepõhja moodustanud laamas rohkelt, sest vesi ringleb ookeani keskmäestikus tekkinud kuumades, kuid lõhelistes [[kivim]]ites. Vesi [[lahustumine|lahustab]] osaliselt kivimeid ning kannab sealt välja [[mineraalaine]]id, kuid moodustab ka uusi mineraale, mille [[kristallstruktuur]]i kuulub ka vesi. Sellised mineraalid on stabiilsed madala [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] tingimustes, kuid sukelduvas laamas hakkavad nii rõhk kui temperatuur tõusma, mistõttu algab [[moone (geoloogia)|moone]] – vesi surutakse kristallidest välja ning tekivad uued mineraalid, mis on neis tingimustes stabiilsed. Vabanenud vesi liigub ülespoole, sukelduva laama kohal olevasse vahevöö ossa, mida nimetatakse vahevöö kiiluks. Veel on kivimite sulamistemperatuuri alandav toime, mistõttu hakkavad need osaliselt sulama ning moodustuma hakkavad esimesed [[magma|magmatilgad]]tilgad. Sulanud magma on lähtekivimist väiksema tihedusega ning hakkab seetõttu aeglaselt ülespoole liikuma. Väiksemad magmatilgad kogunevad suuremateks ning moodustuvad [[intrusioon]]e. Maapinna lähedale jõudnud intrusioonid on [[magmakamber|magmakambriteks]], mille kohal ongi vulkaanid. Subduktsioonivööndite magma sisaldab ohtralt vett ning see on üks peamisi põhjuseid, miks iseloomustavad subduktsioonivööndite vulkaane peamiselt plahvatuslikud vulkaanipursked. Kui magma tõuseb kõrgemale, siis jääb rõhk üha väiksemaks ning magmas lahustunud vesi hakkab moodustama eraldi [[gaas|gaasifaasi]]ifaasi (rõhu vähenedes gaaside lahustuvus vedelikes halveneb). Gaasiline vesi on üle tuhande korra suurema ruumalaga vedelast veest, mistõttu läheb magmal kitsaks ning pinged lahenevad sageli läbi plahvatuslike vulkaanipursete.
 
==Subduktsioon ja maavärinad==
18. rida:
 
==Süvikud==
Subduktsioonivöönditega on seotud [[maailmameri|maailmamere]] sügavaimate osade ehk süvikute teke. Süvik moodustub, sest sukelduv laam paindub allapoole ning jätab kahe laama kokkupuutekohas nende vahele mitme kilomeetri sügavuse vao.
 
==Subduktsiooni lakkamine==