Bioloogiline relv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
36. rida:
* 1957 – Ida-Euroopa pressi teatel kasutas Suurbritannia Omaanis biorelva.
* 1961 – hiinlased väitsid, et Ameerika Ühendriigid põhjustasid Hongkongis kooleraepideemia.
* 1964 – Nõukogude ajaleht Pravda väitis, et USA militaarüksused
* 1696 – Egiptus süüdistas "imperialistlikke agressoreid" biorelva kasutamises Lähis-Idas, täpsemini koolera epideemia põhjustamises.<ref name=":0" />
45. rida:
== Tänapäev ==
=== Rünnak ===
Väidetakse, et ratsionaalsed valitsused ega juhid ei kasutaks vaenulikel eesmärkidel mitte kunagi biorelvi. Argument on, et biorelvi ei saa kontrollida, relv võib tekitada hoopis suuremaid kahjusid kasutaja enda vägedes. Näiteks rõuged või mõni muu õhu kaudu leviv viirus võib väga hõlpsalt levida maailmas mujalegi ning nakatada ründaja enda kodumaad. Selline argument ei pruugi aga bakterite puhul kehtida. Näiteks antraksit saab kergelt kontrollida ning seda võib isegi kuuris luua. FBI hinnangul võib seda valmistada 2500 dollari eest, kasutades vabalt kättesaadavat laboratoorset varustust.<ref name="4A9Sb" /> Kasutades lisaks mikrobioloogilisi meetodeid, võib baktereid vajaduspõhiselt modifitseerida, et nad oleksid efektiivsed ainult väga kitsas keskkonnas, mis erineks ründaja omast.
57. rida ⟶ 56. rida:
=== Põllumajanduse vastased ===
==== Taimedevastased relvad ====
Ameerika Ühendriigid arendasid põllutaimede vastase võimekuse külma sõja ajal, mis kasutas vaenlase põllumajanduse hävitamiseks taimede haigusi. Biorelvad sihtisid ka kalakasvatusi ja veetaimestikku. Usuti, et vaenlase põllumajanduse hävitamine strateegilisel tasemel võib sõjas vähendada Nõukogude agressiooni. Arendati välja riisi ja nisu seennakkused, mida aerosooli või pommide kujul kasutati, et vallandada epideemiaid vaenlase taimede seas. Herbitsiidid kategoriseeritakse samuti bio- ja keemiarelvade alla, kuigi tegemist on kemikaalidega, sest need töötavad sarnaselt biomürkide ja bioregulaatoritega. [[Põletatud maa taktika]]t (sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku [[elu]]ks vajaliku) kasutati nii Vietnami sõjas<ref name="hSs02" /> kui ka Eelami sõjas Sri Lankal.
63. rida ⟶ 61. rida:
Kui Ameerika Ühendriigid 1969–70 enda vaenuliku bioloogilise sõja programmi lõpetasid, oli enamik biorelvadest nende arsenalis just taimnakkuste kujul.
Bioloogiline sõda võib spetsiaalselt sihtida taimi, et hävitada põllusaadusi või hävitada taimestikku. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia avastasid herbitsiidid teise maailmasõja ajal ning alustasid herbitsiidisõja programmi, mida kasutada
==== Kariloomadevastased relvad ====
Loomade ründamine on bioloogilise sõja ala, mille eesmärgiks on hävitada loomressurssi. Esimese maailmasõja ajal arreteeriti saksa agendid, kes üritasid sõjaloomi nakatada antraksiga. Usuti, et samad agendid olid vastutavad varasemate nakkuspuhangute eest hobuste ja muulade seas. Britid nakatasid teise maailmasõja ajal loomade toitu, et Saksamaa kariloomad ei saaks toituda, aga sööta ei kasutatud kunagi. 1952. aastal kasutati Mau Mau ülestõusus aafrika piimapõõsa mürki kariloomade tapmiseks.
1980ndatel oli Nõukogude põllumajandusministeerium välja töötanud mitmeid haigusi lehmade, sigade ja kanade vastu. Neid agente sai aerosoolina lennukitest alla pihustada. Programmi nimi oli "Ökoloogia".
Sõjaväliselt on inimesed meelega levitanud jäneste haigust mütsomatoosi Austraalias ja Euroopas, lootuses vähendada sealset jäneste populatsiooni. See oli küll edukas, kuid ajutine, sest ellujääjatel tekkis immuunsus ning arvukus taastus.
|