Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 02:04 redigeeri Umbisik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7281 muudatust →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 10:18 redigeeri eemalda Umbisik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7281 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Välkmälu on kompaktne, suure andmemahutavusega, väikese energiatarbega ja suhteliselt odav valmistada. Välkmälule kui elektroonilisele seadmele on omane suur lugemiskiirus (kuigi väiksem kui [[muutmälu]]l) ja liikuvate osade puudumise tõttu suur löögi- ja vibratsioonikindlus. Seetõttu on välkmälu laialt kasutusel suuremahulise kompaktse [[andmesalvesti]]na kas eraldi seadmena ([[mälupulk]], [[mälukaart]]) või säilmäluna kaasaskantavates seadmetes (digikaamerates, [[mobiiltelefon]]ides, [[mängukonsool]]ides) ja järjest rohkem arvuti [[pooljuhtketas \|pooljuhtkettana]] [[kõvaketas \|kõvaketta]] asemel või sellega kombineeritult.<br clear=right/>Kaasaegsete tehnoloogiate puhul eeldatakse, et salvestatud andmed säilivad välkmälus vähemalt kümmekond aastat. See teeb need andmekandjana võrreldavaks [[CD (andmekandja)\|CDga]] või isegi kõvakettaga, mille sisu tänapäevase ülikõrge salvestustiheduse tõttu samuti vananeb. Välkmälu oluliseks puudusteks on piiratud tööiga (seda eriti NAND-mälul), sest iga kustutus-kirjutuskord kulutab ~~teatud määral~~ mäluelemente. Samuti on mäluelemendid tundlikud tugevate [[elektrostaatika \|elektrostaatiliste]] väljade suhtes. [[Pilt:Kingston Multi Media Card 32MB front 20040702.jpg\|pisi\|Kingston Multi Media Card 32 MB (2004)]]

Välkmälu: erinevus redaktsioonide vahel