Planeet: erinevus redaktsioonide vahel

'''Planeet''' on suure [[mass]]iga [[taevakeha]], mis [[tiirlemine|tiirleb]] ümber [[täht_täht (astronoomia)|tähe]] ega tooda [[termotuumasüntees]]i abil energiat.

Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid [[kääbusplaneet|kääbusplaneediga]]. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on [[Kuiperi vöö]].

Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad [[gravitatsiooniline kollaps|gravitatsiooniliselt kollabeeruvast]] gaasipilvest, millest tekkis planeedi [[täht_täht (astronoomia)|täht]]. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu [[prototäht|prototähe]] gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse [[planetesimaal]]ideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad [[protoplaneet|protoplaneedid]], mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva [[tähetuul]]e poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu [[vesinik]] ja [[heelium]]), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida.

Kääbusplaneedisarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt [[jää]]st. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised [[planeedi kaaslane|kaaslased]], [[Jupiter_Jupiter (planeet)|Jupiteri]] suurimad kaaslased [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]], [[Europa]] ja [[Callisto (kuu)|Callisto]] ning mitmed [[Saturn]]i kaaslased.

Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet [[Pluuto]]t, mida koos tema [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Charon (kaaslane)|Charon]]iga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina).

Kui [[1801]] leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha [[1 Ceres|Ceres]], siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama [[asteroid]]ideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla.

Alates [[1992]]. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutoga. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) [[90482 Orcus]], [[2003 EL61|2003 EL₆₁]] ("Santa"), [[50000 Quaoar]], [[2005 FY9|₉]] ("Easterbunny"), [[2003 UB313|2003UB₂₁₃]] ja [[90377 Sedna|Sedna]]. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks.

Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on avastatud hulgaliselt Päikesesüsteemi-väliseid planeete, mida nimetatakse ka [[eksoplaneet]]ideks. Kuna suurte planeetide [[gravitatsioon]]iline toime oma tähele on tugevam ja seetõttu on neid [[astromeetria|astromeetriliste]] mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud Päikesesüsteemi-väliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi [[hiidplaneet]]idega. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudega ka muu kui massi poolest või on hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie Päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga [[ellips|elliptilisi]] [[orbiit]]e oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähe kiirgust kui meie [[päikesesüsteem|Päikesesüsteem]]i hiidplaneedid.

Teistel planeetidel toimuv ja tundmatute planeetide uurimine on olnud üks püsiteemasid [[teaduslik fantastika|teaduslikus fantastikas]] (vaata [[planeedid teaduslikus fantastikas]]).

*[[HD 209458 b]]