Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 12 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine
 
[[Pilt:Img20050526 0007 at tannheim cumulus.jpg|pisi|Pilv]]
'''Pilv''' on [[atmosfäär]]is [[veeaur]]u [[kondenseerumine|kondenseerumisel]] tekkinud hõljuvate väga väikeste [[vesi|veetilkade]] või [[jää]]kristallide nähtav kogum.
 
== Pilvede teke ==
 
Päiksepaistelise [[ilm]]aga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem [[õhk]] jaheneb tõustes [[adiabaat]]iliselt (1 ° C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu [[temperatuur]] on langenud sedavõrd, et selles olev niikus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
 
Kihtpilved tekivad ka [[õhumass]]ide [[advektsioon|advektiivsel]] liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.
 
 
Tavaliselt tekivad pilved [[troposfäär]]is.
==Pilvede liigitus==
[[Pilt:Clouds Atlas2.png|pisi|500 px|Pilvede liigitus]]
[[Pilt:Mammatus-pilv.jpg|pisi|Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (''[[Stratocumulus mammatus]]'').]]
 
Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus [[1802]]. aasta lõpus või [[1803]]. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog [[Luke Howard]]. See sarnaneb [[Karl Linné|Linné]] binaarse nomenklatuuriga.<ref name="klassifikatsioon"/>
Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja [[konvektiivsed pilved]]), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.<ref name="klassifikatsioon"/>
 
20–25 &nbsp;km kõrgusel tekivad mõnikord [[pärlmutterpilved]] ja 70–80 &nbsp;km kõrgusel [[helkivad ööpilved]].
[[Pilt:Beautiful clouds.JPG|pisi|''[[Undulatus asperatus]]'' – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas]]
 
75 693

muudatust