Osoonikiht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Osoonikiht''' (ka ''osoonikilp'', ''osooniekraan'') on keskmiselt 15–55
Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni [[molekul]]i tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb [[hapnik]]u molekul [[UV-kvant|UV-kvandi]] toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku [[aatom]] hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.
Osoonikiht kaitseb [[Maa (planeet)|Maa]] [[organism]]e ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks [[elu]] Maa peal jäänudki [[ookean]]ide sügavamatesse kihtidesse.
Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on [[freoonid]]. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud [[osooniauk]].
Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi [[molekul]]ist on osooni molekul.
===Rahvusvahelised lepped osoonikihi kaitseks===
|