Vikipeedia

Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Parandasin termineid
P pisitoimetamine
3. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
 
[[FilePilt:Petroleum cm05.jpg|thumbpisi|Nafta]]
'''Nafta''' on looduslik [[maakoor]]es leiduv peamiselt [[Vedelik|vedelate]] [[süsivesinik]]e [[segu]].
 
9. rida:
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6" /> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid|alkaanid]] (kuni 60%), [[nafteenid|tsükloalkaanid]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
 
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200 &nbsp;°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref name="URKIw" />
 
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
19. rida:
Nafta [[tihedus]] on 0,73–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.
 
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
 
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
 
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
 
==Teke==
Nafta on üks [[fossiilkütus]]test. See on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsipürolüüs]]i protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[Protistid|protistidestprotistid]]est. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadseltdiapiir]]ilaadselt ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
 
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava" />
97. rida:
 
Kokku maailmas 1082,0
 
 
Riik Tõestamata varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
130. rida ⟶ 129. rida:
 
==Naftasaadused==
[[Kategooria:Naftasaadused]]▼
Naftast saadavad kompleksühendid:
*[[toornafta]]
157. rida ⟶ 155. rida:
== Naftatöötlemistehaste loetelu==
*{{kas|[[Kiviõli Keemiatööstus]]e [[Kiviõli naftatöötlemistehas]]}}<ref name="PNkQh" />
*[[Shell]]i [[Mongstadi naftatöötlemistehas]] [[Norra]]s [[Mongstad|Mongstadis]]is;
*[[Göteborgi naftatöötlemistehas]] [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is;
*[[Frederigia naftatöötlemistehas]] [[Taani]]s [[Frederigia]]s;
163. rida ⟶ 161. rida:
*[[Fortum]]i [[Porvoo naftatöötlemistehas]] Soomes [[Porvoo]]s;
*[[Mazeikiu naftatöötlemistehas]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai]]s ja [[Butinge naftasadam]] [[Butinge]]s;
*[[Dinazi naftatöötlemistehas]] [[Läti|Lätis]]s [[Daugavpilsi rajoon|Daugavpilsi rajoonis]]is;
*[[Grangemouthi naftatöötlemistehas]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire|Cheshire']]is;
*[[PCK naftatöötlemistehas]] Saksamaal [[Schwedt]]is<ref name="Lzmgv" />;
170. rida ⟶ 168. rida:
*[[Jaroslavli naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Jaroslavli oblast]]is;
*[[Rjazani naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Rjazani oblast]]is;
*[[Onako]] ([[Orenburgneft]]) [[Orski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Orenburgi oblast|Orenburgi oblastis]]is [[Orsk|Orskis]]is;
*[[Sibneft]] ([[Nojabrskneftegaz]]) [[Omski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Omski oblast|Omski oblastis]]is;
*[[Groznõi naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenias]] [[Groznõi|Groznõis]]s;
*[[Mozõrski Naftatöötlemistehas|Mozõrski naftatöötlemistehas]]/naftanirafineerimistehas [[Valgevene|Valgevenes]]s [[Mozõrsk]]is<ref name="slmtL" />;
*[[Kremenchug naftatöötlemistehas]] [[Ukraina|Ukrainas]]s [[Poltava oblast|Poltava oblastis]]is [[Krementšuk|Krementšukis]]is;
*[[OKTA naftatöötlemistehas]] [[Makedoonia|Makedoonias]]s [[Skopje|Skopjes]]s;
*[[Collombey naftatöötlemistehas]] [[Liibüa]]s;
*[[Maribi naftatöötlemistehas]] [[Jeemen|Jeemenis]]is [[Marib|Maribis]]is;
*Kuwait Petroleum Corporationi [[Shuaiba naftatöötlemistehas]] [[Kuveit|Kuveidis]];
*Kuwait Petroleum Corporationi [[Mina al-Ahmadi naftatöötlemistehas]] Kuveidis;
183. rida ⟶ 181. rida:
*[[Ābādāni naftatöötlemistehas]] [[Iraan]]is [[Ābādān]]is;
*[[Kirkuki naftatöötlemistehas]] [[Iraak|Iraagis]] [[Kirkuk]]is;
*[[Al Dawrahi naftatöötlemistehas]] Iraagis [[Al Dawrah|Al Dawrahis]]is;
* [[BP]] [[Texas]]es asuv naftatöötlemistehas;
*[[Chevron]]ile kuuluv tehas [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Pembrocke Dock]]is<ref name="sVsxS" />
196. rida ⟶ 194. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref>
<ref name="eava">http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012</ref>▼
<ref name="URKIw">http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012</ref>
▲<ref name="eava">http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012</ref>
<ref name="dohVX">http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012</ref>
<ref name="TDbTW">[http://www.e24.ee/?id=315142 BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada], E23.ee, 19.09.2010</ref>
216. rida ⟶ 214. rida:
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html
 
▲[[Kategooria:Naftasaadused]]
[[Kategooria:Naftatööstus| ]]
[[Kategooria:Kütused]]
[[Kategooria:Maavarad]]
[[Kategooria:Naftasaadused]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nafta"