Mohsi astmik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Mohsi astmik''' ehk '''Mohsi skaala''' on etalonmineraalide [[Mineraali absoluutne kõvadus|kõvadusel]] põhinev [[mineraal]]ide [[Mineraali suhteline kõvadus|suhtelise kõvaduse]] määramise skaala.
Astmiku koostas aastal [[1812]] [[Austria]] [[Mineraloogia|mineraloog]] [[Friedrich Mohs]].
Kõvaduse all peetakse silmas mineraali vastupanu kriimustamisele. Pehmema mineraaliga ei ole võimalik kõvemat mineraali kriimustada.
Mohsi astmik on siiani kõige laiemalt kasutatav mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. Mineraali suhteline kõvadus tähendab kõvadust teiste mineraalide suhtes. Astmikul on kümme astet, millele vastavad kümne tuntud mineraali [[Absoluutne kõvadus|absoluutsed kõvadused]]. Iga astmiku mineraaliga on võimalik astmiku pehmemaid mineraale kriimustada. Kui etalonmineraalide absoluutsed kõvadused panna [[graafik]]ule, oleks sirge peaaegu lineaarne kuni [[korund]]ini, kuid tõuseb seejärel järsult, sest [[teemant]] on korundist umbes viis korda kõvem mineraal.
Mineraali kõvaduse määramiseks tuleb valida võimalikult sile mineraali pind ja proovida seda kriimustada mõne Mohsi astmikku kuuluva mineraali terava servaga. Kui tekib kriimustus, tuleb valida pehmem mineraal ning korrata protseduuri kuni enam kriimustust ei teki. Seejärel tuleb proovida uuritava mineraaliga kriimustada etalonmineraali pinda. Kui tekib kriimustus, on uuritava mineraali kõvadus kokkuleppeliselt etalonmineraali kõvadus n + 0,5. Kui aga kriimustust ei teki, loetakse uuritava mineraali ja etalonmineraali kõvadused ligikaudu võrdseks.
11. rida:
Ülalkirjeldatud meetodit ei saa edukalt rakendada peeneteraliste mineraalide korral, sest [[Keemiline side|keemilised sidemed]] terade vahel on alati nõrgemad sidemetest terade sees. Seega tuleb alati hoolikalt jälgida, kas kriimustatakse tõesti mineraali pinda või kraabitakse lahti üksikuid terakesi.
Etalonmineraalide asemel kasutatakse tihti ka muid käepäraseid esemeid, näiteks sõrmeküünt (kõvadus 2...2,5), vaskmünti (kõvadus 3...4), raudnaela (kõvadus 4), noatera (kõvadus 6).
Mineraalide absoluutse kõvaduse määramiseks kasutatakse [[Skleromeeter|skleromeetreid]].
20. rida:
| '''Mineraal''' || '''Suhteline kõvadus''' || '''Absoluutne kõvadus'''
|- align=center
| [[Talk]] || 1 || 24
|- align=center
| [[Kips]] || 2 || 36
|- align=center
| [[Kaltsiit]] || 3 || 109
|- align=center
| [[Fluoriit]] || 4 || 189
|- align=center
| [[Apatiit]] || 5 || 536
|- align=center
| [[Ortoklass]] || 6 || 795
|- align=center
| [[Kvarts]] || 7 || 1120
|- align=center
| [[Topaas]] || 8 || 1427
|- align=center
| [[Korund]] || 9 || 2060
|- align=center
| [[Teemant]] || 10 || 10 060
|}
| |||