Redaktsioon: 9. märts 2013, kell 11:26 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Bot: Migrating 53 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q134851 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:33 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Continental shelf letters.png\|~~thumb~~pisi\|300px\|Mandrilava on märgitud tähega "B".]] '''Mandrilava''' ehk '''šelf''' on [[Mandriline maakoor\|mandrilise maakoore]] osa, mis on [[Maailmameri\|maailmamere]] poolt üleujutatud. Mandrilava on küll [[vesi\|vee]] all, kuid tal on [[manner\|mandriga]] sama [[geoloogia\|geoloogiline]] ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks [[manner (geoloogia)\|mandrist]]. Mandrilava laius on keskmiselt 70  km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[pinnamood\|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Weichseli jäätumine\|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[jõeorg\|jõeorud]] ja [[rannamoodustis]]ed. Ka [[lehtersuue\|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtadel, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id. Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber [[Antarktis]]e on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel. Mandrilaval asuvaid [[meri\|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri\|šelfimeredeks]]. Šelfimereks on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]]. [[Kategooria:Okeanograafia]]

Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel