Magmakamber: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Silikaadid |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Vulcanian Eruption-numbers.svg|
'''Magmakamber''' on [[litosfäär]]i ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab [[vulkaan]]i [[magma]]ga.
Magmakambris on magma suure rõhu all. Pika aja jooksul võib magma murendada enda ümber olevaid [[kivim]]eid, tekitades nendesse pragusid. Kui mõni pragu ulatub [[maapind|maapinnani]], siis tungib magma [[laava]]na selle kaudu välja ja rõhk magmakambris alaneb. Seda nimetatakse [[vulkaanipurse|vulkaanipurskeks]]. Seetõttu asuvad vulkaanid enamasti magmakambri kohal.
8. rida:
Magmakambreid uuritakse peamiselt [[Seismoloogia|seismiliste]] meetoditega. [[Maavärin]]a tekitatud [[seismiline laine|seismilised lained]] liiguvad vedelas magmakambris aeglasemalt kui ümbritsevates kõvades kivimites. Seismiliste lainete aeglase liikumise alad vastavadki magmakambritele.
Magmakambreid on keeruline avastada, kui nende kohal vulkaani pole, ja sellepärast on avastatud magmakambrid maapinna lähedal, tavaliselt 1–10
Vulkaanipurske käigus võib kogu magmakamber tühjeneda ja kogu magma selles maapinnale voolata. Seejärel võivad magmakambrit ümbritsevad kivimid sellesse kokku variseda. Kui niisugune varing tekitab maapinnale augu, nimetatakse seda [[kaldeera]]ks. Sõltuvalt magmakambri suurusest, asukohast ja muudest asjaoludest võib kokku variseda vulkaani tipp, külg või kogu vulkaan. Kui kaldeerasse tekib järv, nimetatakse seda [[kaldeerajärv]]eks.
| |||